Friday, July 20, 2018

When in Copenhagen...


Kui puhkuse võtmine näis võimatu eirata, surusin end nädalalõpuks Mirjamiga Kopenhaagenisse kaasa. Meie kõigi õnneks ootas meid seal Mirjami õde Triin, mõnus suveilm, maailma parimad juustukoogid ning üks üüratu-lõputu eluline chill.



Nelja päeva jooksul eelistasime jalgratast ühistranspordile. Laupäeval viisid rattad meid Kopenhaagenist 11km välja väikesesse linna nimega Dragør - maailma kõige parem mõte! Meid ootasid ees meri, väikesed romantilised tänavad, halb kohv, nunnud poed, gelato, lilled ja hea ilm. Kui Taanis, siis Dragør on kindel koht, mida külastada.














Tagasiteel sattus meie silmapiirile maantee ääres asuv pisike maja, milles müüdi antiikesemeid. Hinnad olid imelised ja olin valmis ostma kokku kõike, kuni selgus, et nad ei aktsepteeri meie pangakaarte. Südame tilkudes pidin jätma kõik sinnapaika ning suunduma tagasi koju (ilm endiselt liiga palav - leiutasin kleidi aluskleidist päris kleidi!)...

 Õhtune vibe Kopenhaagenis.

 Mirjam ostis selle vöö Dragøris asuvast vintage poest. 
Ma olen endiselt kade!
 Triin ehedas emotsioonis.


Hommikune vaade voodist - endiselt palav, endiselt paistes nägu, endiselt palav.

Saatuse tahtel sattusime hommikust sööma Mad & Kaffe kohvikusse, kus on nii vahva brunch süsteem - antakse sulle pliiats ja paber valikutega ning sina pead valikute ees kastikesse ristid tegema. Paberile läheb lisaks peale su nimi ning valmis see ongi! Kusjuures, toidud maitsesid imehead (va kaneelisaiake, mis jäi muidu tugevale Kopenhaageni saiakeste kvaliteedile kõvasti alla).





Kui suvel Kopenhaagenis, siis kindlasti rentige mootorpaat ning sõitke tunnike kanalites ringi. See oli nii lahe kogemus, eriti seesuguse sooja suveilmaga nagu reede meid õnnistas. Kaasa võite võtta snäkke ja veini. Seltskonnas peab olema vabatahtlik, kes võtab küllaltki keerulise paadi juhtimise enda peale - aitäh, Triin!



Edasi suundusime tänavatoidu mekasse Reffenisse, kuhu oli jõudnud ka linna jazz festival. Rahvast oli palju, toiduvalik lai ning meeleolu oioi kui hea. Armastusväärselt ilus elu!



 Mina valisin õhtusöögiks sushi.

 ... ja teised võtsid hiiglaslikud nacho kausid.

Passioni džinn-toonik...
 ...ja klassikaline Joe & the Juice.
Mirjam hiigel-lenksuga rattal.
Maailma parimad juustukoogid leiad Kopenhaageni südalinnast Bertels Salon kohvikust. Valik on meeletu - meie võtsime passioni, klassikalise gluteenivaba ja maasika juustukoogid. Oivaline!





Kopenhaagen jõudis minuni justkui tellitult. Nautisime koos aega, võtsime suvest head ning tulime peaaegu, et laetud akudega tagasi Tallinnasse, et tervitada siinset kuuma ilma. Elu on ilus!


Aitäh!

Monday, June 25, 2018

Roomat ei ehitatud päevaga


Nii kaua olen mõelnud kajastada meie pikemaajalisi tegemisi remondimaastikul. Möödunud aasta oktoobris, kui Kadriorg langes ülevalt naabrite veeuputuse ohvriks, oli sobiv aeg saata Tõnist hästi teeninud korter kapitaalremonti. Mõeldud-tehtud!


Pärandusvarana Tõnise kätesse jõudnud pesake pakkus urualust ülikooliaegadel ning asub maailma kõige mõnusamal tupiktänaval Kadrioru südames. Korteris polnud remonti tehtud 70ndates saati ning seesugused mugavused nagu voolav vesi köögis oli kauge tulevik. 


Tapeedi tagant koorusid välja vanad ajalehed... nii lahe!



Keeruliseks läks asi siis, kui oli vaja leida projektijuht, kes teeks selle 30+ ruutmeetrilise korteri normaalse hinna eest valmis (seinad-laed loodi, veeühendused, lammutused, aknad-uksed, põranda renoveerimine jp.). Mida aga polnud, oli normaalne hind. Tõnis guugeldas terve Eesti läbi, sai iga päev ühe või kahe mehega kokku, üks värvilisem kui teine, ning lõpuks jõudsime ikkagi selleni, et tuttava tuttav tegi asja ära. Leidsime kompromissi ning seiklus võis alata!



Kalasabaparketi renoveerimine oli meile kõige tähtsam. See jättis korterisse Kadrioru hõngu ning viis meid moodsa-vana piirile. Kusjuures pildil olev tool on pärit mu ema poest ja sattus meie juurde täitsa kogemata - Tõnise sünnipäeval polnud külalistele piisavalt istumisaluseid, seega tõime poest nahhaalselt tolle OOTOOT tugitooli, mis seisab seal märtsikuust tänaseni.


Köögi, esiku ja vannitoa põrandaplaadid saime BTC poest. Viimaste üle olen eriti uhke. Need on pärit Itaaliast, väga rasked ja savised ning jätavad mulje justkui oleks tegu käsitööga. Siin aitas meid suuresti minu isa, kes võlus plaadid läbi tutvuste oluliselt kiiremini kohale, ning mängis lisaks veel midagi hindadega. 


Köögilaua muretsesime kogemata Balti Jaama antiigiturult 24 € eest. Selleks ajaks olid rahad juba otsas aga vajadus laua järele vägagi suur. Niisiis leidisimegi selle ajutise-igavese variandi - kaval. Küünlajalad on jällegi ema poest - nägin CAIO küünlaaluseid kunagi Les Petites kaupluses ja palusin tal koheselt viimased ka enda tootevalikusse võtta, et siis need messingust iludused omakorda meie lauale toimetada. 


Kõik mahub ära! Kristalsed kausid marjadele tulid kaasa vanast kapist köögis, mida Tõnis polnud enda jutu järgi isegi avanud. Klaasid on Selverist ja taldrikud H&M kodu poest - hihihi. Kui rääkida nüüd nendest geniaalsetest Isabelle Varik beebi-kruusidest, siis järjekordselt ütlen, et Teele pood on see, kust leiab ägedaid asju. Minge vaatama!




Meie koduvalvurid Hunterid.


Smegi järgi sai paika terve köök. Alguses olime vägagi veendunud, et ostame musta matt köögi juurde laimirohelise külmkapi, aga aja möödudes leidsime endas selle seesmise rahu ja täiskasvanlikkuse - nii jõudiski meie kööki kriiskava rohelise asemel must külmik!


Nüüd viin ma teid meie vannituppa, mille planeeringu lahendas Tõnis geniaalset. Varasem ruum oli meeletult pisike, seega näpistasime pinda valamukapi mahutamiseks magamistoast. Viimase leidsin soov.ee'st - otsisin vägagi depressiivselt retro-stiilis sahtlitega kappi, millele saaks paigutada valamu. Viimase teed viisidki meid kellegi Reimo juurde Nõmmele, keda ennast kodus polnud, aga kelle isa suunas meid kuhugi kuuri, kust me kapi ka ostsime - hirmust või vajadusest, kes seda teab.


Ehitajad hoidsid muidugi kahe käega peast kinni, sest see on vineerist ja vineer - teadagi - ei kannata niiskust. Ma ei tahtnud seda juttu kuuldagi, et peame uue leidma. Lasime kapi peitsida veekindlaks ning tänaseni käivad kolm sahtlit vägagi töökindlalt! Kusjuures see laelamp, mis sealt pisut paistab, on pärit kaheksa euro eest Vabriku tänava taaskasutuspoest.


Enamus nipet-näpet asju on pärit mu ema poest Teelest. Näiteks see mega geniaalne Malini käterätiredel. Tagumise suurema pildi kinkis meile mu armas isa - see on nii totult nunnu. 


Olgugi, et ruumipuudus surus meid nurkadesse, ei olnud me nõus järelandmisi tegema vanni arvelt. Dušši me ei soovinud ning nii viisidki teed Dekosse, mis on geniaalne sisustuspood, kus müüakse kõike! Sealt tulid ka meie vann ja kraanikauss. Kusjuures kogu selle ehitamismaratoni kõige raskemaks hetkeks osutus minu jaoks segistite valimine. Olime poes nii nõutud! Seda, mida hinges soovisime, polnud või oleks Eestisse jõudnud meeletult pika tarneajaga, ning see, mis olemas oli, oli kas liiga kallis või liiga kole. Lõpuks leidsime seesuguse OK variandi...


Elu- ja magamistoa ning köögi lambid leidsin Bauhofist. Soovitan soojalt, sest sealne valik on meeletu ning hinnad väga rahakotisõbralikud. 



Antud kuldse antiiklaua saime mega diiliga järjekordselt Balti Jaama antiigiturult. Müüja, kes sõitis järgmisel päeval Rootsi, tegi kõikidele toodetele suursuguseid allahindlusi. Nii muutuski esialgne hind 120 eurot seitsmekümneks euroks. Oleks mul rohkem raha olnud, oleksin tema poest 50 asja ostnud. Lilled käisime ja tõime Hortesest. 


Pildil paistab lisaks suvisele Tõnisele ka natukene diivanit, mille leidsime ja tellisime Furgnerist. Sellega sai ka nalja - Tõnis kirjutas neile korduvalt, et pärida umbkaudset saabumisaega. Lõpuks oli firmal meist kopp nii ees, et enam isegi ei vastatud. Diivani jõudis nädalaid peale lubatut ning kõigele lisaks ajas Tõnis õhtu otsa taga kullereid ning kullerfirmat, kes kaotasid selle pisikese eseme ära. Nagu näha, siis tuluga, sest seal ta meil nüüd särab...


Kahjuks pole mul seksikamat fotot meie magamistoast, kuhu me tänase päevani ootame tellitud riidekappi (hetkel seisavad meie püksid virnana aknalaual). Voodi on geniaalne leid Home4you'st. Tõnis rääkis juba pikemat aega, et magamisase peab tulema sahtlitega ning mahtuma 140 cm laiusena meie mini-magamistuppa. Need punktid tegid voodiotsingud meeletult keeruliseks. Lõpuks jõudis meieni kompromiss - 160 cm lai voodi nelja sahtliga!


Klaassein magamistoa ning köök-elutoa vahel muutis pisikese korteri oluliselt valgusküllasemaks. Kusjuures see ei kosta isegi läbi. Jah, ma ei peida end selle taha ära, aga vajadusel saan lasta Tõnisel oma varaste ärkamiste tulemusena ikkagi rahulikult magada. Alloleval fotol ootab Tõnis kannatlikult gaasimehi, kelle tulekut ootasime nädalaid - ahi oli ühendatud aga pliidil ei saanud süüa teha. 


Ja nii ta meil küpseb. Täna joonistame lõpuks valmis joonised esikukapiks ning juulikuus on mul plaanis soetada ema poest välisukse kõrvale Pehmö pink, mille kohale peame leidma ideaalse peegli. Lisaks otsime voodi kõrvale öökappe, ja üleüldse... kõiksugu asju, muutmaks seda pesa veelgi mõnnamaks. 

PS! Täna juba surfasime kv portaalis ning otsisime jaanipäevast inspireerituna Haapsallu maalappe. Seda esialgu unistades, muidugi.