Holá!
Euroopa organisatsioonides töötades on suureks plussiks lähetused. Nii European Youth Forum kui IGLYO on juhitud nõukogude poolt, ja sageli on kõik nõukoguliikmed erinevatest riikidest. Tähendab, et igasugused koosolekud tehakse valitud riikides, kuhu me kõik kohale lendame. Nii juhtuski IGLYO kolmas aastane koosolek olema Barcelonas... juulikuus...
Viimati külastasin imelinna 2014 aasta sügisel. Tookord jäin oma arvutist ilma, kui taksojuht selle mu käekotist piistu pani, aga see juba vana jutt. Nii tobedalt, kui see ka ei kõla, jäi mulle Barcelonast meelde pigem negatiivne mälestus. Kõik fotod koos arvutiga läksid kaotsi, ja see oli ainus, millele suutsin mõelda.
Seekord jäin oma telefonist ilma. Lennukis kukkus see põrandale aga ma ei ulatanud selleni lennu vältel, sest istumiskord oli jube kitsas, ja kui maandusime... mida polnud? Telefoni! Arvatavasti võtsid selle endale minu taga istunud vanemad Hispaania prouad. Väga soliidne neist.
Pärast seda kammi, võtsin ma lennujaamas välja oma arvuti ning ajasin taga tasuta wifit (kahtlaselt raskeks osutus), et ühendust saada oma kaaslastega, et siis end omakorda meie majutuskohta toimetada. Selleks ajaks olin ma juba üpris... närviline.
Bussipileteid ostes nägin aga lõputut järjekorda. Miks? Taksod streigivad! Ja kõik need suvised puhkajad peavad võtma bussi, et pääseda Barcelona kesklinna. Ootasin järjekorras 1,5 tundi. Väga mõnus... väääga mõnus!
Bussis istusin ma aga kaks tundi. Liiklus oli streigi tõttu häiritud. Kas ma olin närviline? Jah, ma olin närviline.
Korterisse kohale jõudes ... kas ma käisin sõjas? Kõht oli tühi, palav oli olla, väsimus oli peal ja tuju vajas kohest Barcelona sekkumist. Positiivset sekkumist.
Õnneks on meie kodu totaalselt südalinnas. Kõik vajalik käe-jala juures. Lõpetasin oma seiklused maailma mõnusamal terrassil maailma mõnusama toidu ja muidugi - Aperoli saatel. Ja Barcelona on ju nii ilus ja mõnus!!!
Ühtlasi on tore olla Barcelonas seltskonnaga, kus kõik minu kümme kaaslast on geid. Palju geibaare ja geihotelle. Aga samas palju draamat ... nii lõbus!
Ülemisel pildil on minu imearmas ülemus, kes ilmselgelt on vägagi rahul vast pildistatud selfie'ga.
Kas ma juba mainisin, et Barcelonas on nii hea toit? Ma olen söönud ja söönud ja söönud, ja ainult söönud (kõrvuti pisikese töötegemisega).
Töötegemine kuuvalguses?
Laupäeva õhtul järgnes õhtusöögile kerge suplus Vahemeres. Nii mõnus!
Ja alljärgnev fotoseeria geihotelli katusebaarist, kuhu sisse astudes vaatasid meile otsa 20-30 poolalasti heas vormis jumekat homopoissi. Tundsime end nagu debiilikud - miks nii palju riideid? Tegelikult sarnanes stseen Seks ja Linnas nähtule. Kogu olustik muusika ja päikeseloojanguga... imeline! Ja nagu ütles mu töökaaslane Tudor: "Elu on ilus!"
Täna tulevad Barcelonasse Brüsselist Grete ja Stefi, kellega koos saan nautida linna kolmapäevani, sest töötegemine lõppeb tänasega. Hiljem lendan tagasi koju, et siis reedel minna külla Mirjamile Londonisse. Kas ma võtan viimast? Jah, ma võtan viimast.
