summer twothousand and nine , baby ...

Täna, koristades, leidsin kapist kaks A-nelja, mille paremal nurgas nägin kuupäeva 13.02.09 . Tänaseks on sellest möödunud täpselt 195 päeva . Selle sisse mahtus nii kevad kui ka suvi. Paberi peal oli kirjas ,, Meie suvi 2009 " ehk 21 punkti kõigest, mida peame suve jooksul korda saatma. Tänaseks, kui võin julgelt öelda, et suvi on läbi, vaatan, et leidub vähe punkte, mis on täitmata. Kirjutan siia ka, sõna-sõnalt, mis seal kirjas oli. Kahjuks pean tõdema, et õigekiri pole seal just kiita, aga me kirjutasime selle pimedas toas voodis lamades keges üleväsimuses, seega noh...

1. Lõpetamine - tehtud !
2. Paljupalju boosti joome - tehtud !
3. Läheme GOspasse, sööme paljupalju maasusi, läheme šokolaadimaašaaši - wtf :D ? , ei kahjuks sinna me ei jõudnud.
4. Tartusse LÄHEME - tehtud ! Me sõitsime sealt läbi . see loeb !!!
5. Pärnu rand ! (PALIU INIMESI ~ 75000) - mina jõudsin sinna, seega enam-vähem TEHTUD!
6. Hotell Foorum, võtame ilusad sõbrad kaasa ja joome rummi - pean tunnistama, et me ei leidnud selleks lihtsalt raha :(
7. Luccasse - tehtud!
8. Rand pluss beebiporgandid pluss nektariinid - tehtud ! Kõik küll eraldi, aga tehtud siiski !
9. Ostame mõlemad ilusad kleidid - tehtud !
10. Oleme pruunid - vahelduva eduga tehtud!
11. Otsime Joannale kana - nii ja naa tehtud ! :D
12. Annule teeme tatoo - okei, seda me ei mõelnud tõsiselt. Küll aga me leppisime see nv. kokku, et lähme Tatuurini juurde, kui ma 18 saan.
13. Käime Vapianosse, kinno, linna, Vertigosse - tehtud! tehtud! tehtud! tehtud!
14. Ostame korteri ? - wtf ? misasjast me nii hullu paneme ?
15. Teeme pidusi - mida iganes see ka ei tähendaks , TEHTUD!
16. Lähme jooksma Central Parki - raudselt TEHTUD! ju !
17. Vahupeole ja Kanaverre - mmm...
18. Lähme maale, nt. Võrru või Kosele - tehtud!
19. Öösel lähme mc'i - tehtud !
20. Soome , H&M'i - finantsprobleemide tõttu lükkus meie reis edasi oktoobrisse :(
21. Lähme Pariisi, näeme Eiffelit öösel - ebanormaalsed oleme !

PLUSS - kõik need asjad, mis seal kirjas polnud aga me ikka tegime neid :

22. Öösel ujuma
23. Moby
24. Tanel Padar , noored hukas !?
25. Kalamaja tripp? :D
26. Pildistamised kell 5 hommikul
27. Vabaduse väljak!
28. Marie sünnipäev ( u know , what I mean)
29. KUULE cmon. KALA- JA SIBULALAAT? Kes oleks sellest võinud unistada?
30. Autos magamine
31. Minu rõdul istumine, mütsid peas. ahh . jaa ?!
32. TOHUTULT PALJU KINO, FILME !
... jaa paljupalju veel ...

Mul polnud plaanis kellelegi seda küll näidata , aga ma tahtsin Annule lihtsalt tõestada, et meie suvi polnud pooltki nii igav, kui sa seda arvad olevat. Lihtsalt vahepeal tuleb tuletada meelde neid häid asju, mis kohati halbade asjade varju kipuvad jääma .

with love,
Joanna

2anns with stupid thoughts and ideas .

Nädalavahetusel õnnestus pääseda kaheks päevaks kodunt, eemale Tabasalust, internetist ning isiklikusthügeenist ... Just seepärast ei teinud ma vahet, kas lähen Sillamäele, Narva, Tapale või Kanepisse. Peaasi, et eemale. Kuigi ma eeltoodud nimekirjast kusagile ei sattunud, õnnestus mu minna Võrru, metsa.


Sõitsime reede kell 12 minema. Pea oli mul paks otsas, sest noh - öösel olin .. hmm, üllatus, üllatus - polnudki maganud. Tee peal sai mul muidugi telefon tühjaks ja mussi kuulata ei saanud. Pidin leppima sellega, et kuulen ülejäänud reisi kahe naise vestlust teemal seened ja seenesoust. Õnneks oli mul kaasas Ann , jei ! Alguses arvasin üldse, et lähme Tartu aga, kui ma ehmatusega üles ärkasin Võrus, siis olin enam, kui kindel, et Tartu jääb ära. Täiesti lõpp, kui võimas loodus seal on. Olin ära unustanud. Tahtsin koguaeg autost välja hüppata ja jalgsi edasi minna. Kõige ebanormaalsem oli see, et linnuparved lendasid meist pidevalt üle, kuulutades, et ajõu - suvi on läbi ! Minge kooli, raibed! Õnnetuseks me pilte eriti ei teinud. Ei tea, kas asi oli selles, et me ei näinud just kõige meeldivamad välja või... kes teab.

Kui me Rõuge, oma majutuskohta, jõudsime, avastasime eest esivanemate poolt pärandatud nelja hoonelise talu. Võimalik, et seal oli veel maju, aga mu silmad lihtsalt ei võtnud neid. Õhtu veetsime grillides, sääski rajult tappes ning pm. süües. Ma sain tegelikult palju teada aga nad rääkisid koguaeg surmast. Masendav. Riina jutustas, kuidas seina sees naiste hääli kuulis ning Tiia ütles lihtsalt midagi taolist : ,, Kui üks inimene ennast üles poob, siis poovad ka kõik teised ennast üles! '' Kõige tipuks olevat seal samas talus ennast üles poonud perepojad. LAHE ! Lahe eriti siis, kui me pidime Annuga väljas ööbima . Meil oli valida kas telgi või auto vahel. Ilmselgelt valisime auto . Võimalik, et see polnud päris õige otsus aga mul jumala kama ! Kui olime autosse endale n.ö "pesakese" ära teinud, siis ei julgenud kumbki tuld kustu panna. Antud olude sunnil, kuulasime ühte laulu, sest Annul polnud telefonis muid laule. Me lihtsalt naersime nii hullult, et lõpuks ei teinud ma vahet, mille üle ma naeran. Minu puhul oli arvatavasti selles süüdi üleväsimus, Annu kohta ei oska ma midagi öelda. Magama saime jääda alles siis, kui julguse kokku võtsime ning tule kustu panime. See oli nii õudne. Ümber meid olid ainult aknad ja aknad. Pimedus ja mustad augud. Seda teadmist, et õudne on olla, suurendas veelgi teadmine, et lähima viie kilomeetri raadiuses ei leidu ühtki majapidamist. Kella kaheks oli mul jumala pohh, kas tuleb mingi mees saega või mitte. Minu peas käis mõte magama jäämisest . Eriti, kui polnud seda teinud üle 30 tunni. Hommikul avastasin ennast tagapingilt. Ilmselt olin öösel eest sinna roomanud. EI, aga jah... kondid polnud üldse valusad.


Padjanäod peas, jalutasime sööma ja siis sõitsime ligi sada kilomeetrit, et minna laadale ? :D Ei, tore oli. Seal müüdi hästi palju lehmakomme. Inimesed pöörasid meie peale päid. Mina isiklikult arvasin, et nad teevad, sest nägime kohutavad välja. Riina aga ütles, et maal elav inimene tunneb linlase kohe ära. ÜLI UHKE OLI OLLA ! TOHUTULT ! (mitte)
Õhtul, kui Rõuge tagasi jõudsime, lugesime Annuga tunde, et koju jõuda. Pole kunagi ennast nii rõvedalt tundnud. Kell kümme õhtul hakkasime sõitma ning kella kolmeks olin ilusasti , kuid jube räpaselt, kodus :) Tagantjärgi ütlen vaid seda, et olen rahul. Isegi, kui magada oli valus, riided seljas mustad, kõht tühi ning meel masenduses.


Järgmine aasta, kui Annu load saab, lähme sinna tagasi.
Täpipealt samasse kohta ning teeme täpipealt samu asju. Kui kellegi jaoks kõlas see jutt ahvatlevalt (probably not), siis andke teada. Võtame teid ka kaasa ... :D

Ma olen füüsilistel ja emotsionaalselt lihtsalt nii läbi, et kirjuta siia mitte midagi !

Nii . Ja nüüd kiirelt-kärmelt kahest viimasest päevast .


25. august :

* ärkan
* avastan, et ema on mulle starti toonud
* olen õnnelik, sest seda ei juhtu igapäev
* söön starti
* söön starti
* panen riide
* söön starti
* panen juuksed patsi
* käin koeraga väljas
* helistan õele
* helistan annule
* lähen kerlini juurde, et õde näha
* võtan õe käest kõrvaklapid, mille ma olin oskuslikult üles leidnud
* lähen nr. nelja bussijaama
* kuulan muusikat ning ootan annut 30 minutit
* oodates, märkan rõdu all suurimat ämblikut, mida eales näinud olen
* tuleb annu, lähme tema poole, kõnnime bussijaama tagasi
* näeme joonast
* sõidame linna
* lähme virru
* käime ringi
* helistab mari ja tahab kokku saada
* lepime kokku, et näeme üksteist tunni pärast vabaduse väljakul
* lähme annuga kaubamaja toidumaailma
* ostame eesti õunu, kaks kaneelisaia, kohukese ja apelsini mahla
* suundume läbi vanalinna vabaduse väljakule
* istume vabaduse väljakul
* tuleb kuri vanapaar, ütleb midagi sellist: ,, Mis te istute muru peal? Muru läheb koledaks ? ''
* mina eriti ei kuule, sest kuulan muusikat. Oleme annuga nii paksud, et muru sisse tulevad kaks auku
* olen kuri, sest vanad inimesed on kibestunud
* mõtlen peas, mida neile öelda, kui nad jälle tulevad
* ootame mari, liigume päikese kätte
* näeme palju rulapoisse
* näeme venelasi, kes jäljendavad samba taga step up kahte
* helistan marile, et öelda kuidas me ei jaksa enam oodata
* lähme abakani annule kleidi riiet ostma
* lähme koju
* söön starti
* lähen annu juurde, kust edasi suundume ratastega majja
* kolame majas
* tuleme koju
* lähen magama ?

Tänasest päevast ei jaksa nii enam rääkida. Andestust. Lihtsalt enteri pidev vajutamine väsitab julmalt ära.Võin öelda, et värvisin juuksed ? Jube põnev, mis ? Käisin Luccas ka . Hommikul jooksin koeraga rannas. Tegime temaga romantikat. Mona ajas linde taga ja mina passisin tühja. Pean lihtsalt leppima sellega, et igapäev ei ole nii põnev, kui mõni teine. Õhtul pidin küll sünnipäevale minema, aga noh - ma Joanna ju, hui viitsingi . Eile oleks ka saanud mingile istumisele. Ei tekitanud väga pinget. Vanasti mõtlesin pidevalt, et tahaks midagi teha. Nüüd ei oska seda üldse enam väärtustada. Vanaks saanud . Homme võtan end kokku ja lähen Daisy sünnipäevale. Luban !

PS! Meie koerte müük edeneb super hästi .

Oletame, et ma istun praegu, kell 10.37, Tiskre rannas. Oletame, et ma olen siin ihuüksi ning kõndisin läbi jääkülma vee, et siia pääseda. Teeme nii, et ma olen jubeee spontaanne ja tulin siia niimuuseas. Nüüd, ilma naljata, võin öelda, et tunnen ennast täitsa rahulikult. Veidi jahe, mõnusalt soe, pea käib veits ringi, inimtühi – nagu raamatus. Meenutab natuke öid Rodanthes, kui välja arvata fakt, et seal oli mängus Richard Gere. Ümberringi inimesed unistavad elama minemisest välismaale, kuid ei märka üht, et mitte kusagil mujal, et ole nii vägevat randa, kui meil siin samas.

Mul käib eilsest ikka veel pea ringi. Võib-olla tuleneb see sellest, et ma olen kolm tundi maganud. Ma ei saa ju midagi teha, kui mu ema tuleb hommikul töölt ja tahab ennast välja puhata. Kell on alles nii vähe, et isegi Lucca pole lahti, rääkimata Annust, kes arvatavasti Maurise pool alles iluund magab :/ Täna hommikul, kui ma Kariti poolt koju tulin ja mäelt alla hakkasin kõndima, siis oli linna kohal roosa tõusev päike. Täiesti ebanormaalne, kuidas eilne käest ära läks. Ma ei jõua ära halada, kui piinlik mul on. See on juba minu viga, ma ei suuda mitte üle mõelda. Õhtul, kui ma Kariti poole läksin, olin kindel, et lähen kella ühe-kaheteist ajal koju, kuuuuuiiiid... asjad kiskusid teistmoodi minema. Nii hea oli seal Daisyt näha, keda see suvi ainult ühe korra Pärnus näinud olen. Ka Daisyl polnud plaanis juua. Lõppkokkuvõttes lõpetasime ikka mõlemad mulli?vannis - hea, et mitte paljalt. Daisy ei jõudnud ära korrata, et ta pole mind kunagi sellisena näinud. Täna hommikul avastasin oma telefoniregistrist Martin Mindfucker'i, kes oli mulle helistanud. Ei tea mina, miks selline nimi ja miks kurat tal nüüdsest mu number on. Mida ma aga mäletan, on see, et sellel samal mindfucker martinil oli iphone, millest leidsin pefect lie laul. Õhtu jooksul hakkas mul korra ikka paha ka. Batuudil hüppamine purjus olekus ei ole hea mõte. Hiljem leidsin ennast Daisy vannitoast, kus viimane aina midagi robertist rääkis ( robert väikesealgustähega). Loodetavasti ei ole Karit meie peale vihane, et vannituba oli vett täis ning vannivaht otsas. Nii lahe oli näha inimesi, kellega koos olen kauakaua koolis käinud, kuid sellest aastast enam seda ei tee. Kristjan on lihtsalt m*nn. Ma ei mäleta, mis probleem meil tekkis, aga ma mäletan oma reageerimist. Nii naljakas oli see, kuidas ma pidevalt oma äraminemisaega edasi lükkasin. Küll kahe pealt kolmele ning kolmelt viiele. Õhtu lõppes aga kolme tunnise psühholoogi ringiga. Mäletan, et rääkisin Priiduga kõgest – millest aga ? Seda ei mäleta .. Koju jõudes, ütles õde, et kui ta mulle kahe aeg helistas, siis olin talle vastanud, et hakkan liikuma. Kell kaks või kell kuus – ega sel suurt vahet pole. Nii naljakalt, kui see ka ei kõla, aga Joanna oli eile ... mäluaugus.

Üks päev lendas trollis lepatriinu mulle päikseprillide peale. Ja seda, kusjuures, sissepoole .

too little, too late .

Neljapäeva õhtul, kui magama hakkasin jääma, kargas mulle pähe mõte. Nii lihtsalt see käiski - põmm , ja sain teada, mida ma teha tõsiselt tahan. Mõistsin, et pean minema kutsekooli õmblemist õppima. Tookord, kui ma voodis lebasin, olin kindel, et teen seda järgmisest aastast, pärast kümnendat, sest hetke seisuga olen ilmselgelt hilja peale jäänud, aga kui mu ema selle mõtte peale nii pöördesse läks, siis avastasin, et tahan sellega kohe tegeleda. Täiskasvanud inimesed räägivad kõik, et 100 korda targem on midagi kindlat õppida, kui passida põhikoolis füüsikat ja matemaatikat nühkides. Täna ärgates, rääkis mu ema ikka veel, et kui hea mõte see on ning, et ma pean seda kindlasti uurima. Nii ma siis läksingi arvuti taha, kus tabas mind karm reaalsus - õppetöö rätsepa/stilisti erialas kestab kolm aastat ning sisseastumised lõppesid 5. augustil. Ega ma eriti ei imestanud ka, et olen hilja peale jäänud, aga nüüd tunnen end nii äksi täis olevat. See on alati nii, et inimesed tahavad just seda kõige rohkem, mida neil ei ole võimalik saada.
Arutasin emaga, mõtlesime ning ta käis välja mõtte, et ma võin selle aasta koolis ju vahele jätta. Võib-olla lähen tööle või ... ma ei teaaaaaaaaaaaaa!?!?!!!! Ma ei taha minna Tabasallu. See on lihtsalt niii vastu tahtmist mulle praegu. Ma tunnen, et mul pole mõtet raisata oma elust aastaid mingi mõttetu gümnaasiumi peale. Eks näis, ema ütles, et me läheksime esmaspäeval sinna kohapeale rääkima, kuigi usun, et sealt midagi uut mulle ei öelda. Ma lihtsalt hakkan neile igapäev helistama, et ehk on keegi alt ära hüpanud või koolist välja visatud ... ühe inimese õnnetus, on teise inimese õnn.

Üldse ei taha mõelda, et suvi on peaaegu, et läbi. See tekitab minus juba praegu tülpimust. Tahaksin mingeid kindlaid plaane, et august 2009 korralikult ära saata. Eelmine aasta ma nii ootasin, et Vabaduse väljak või Solaris või Rocca al Mare või Metro Plaza või Rotermanni keskus valmis saaks. Palju ei olegi enam puudu. Eile käisime Vabaduse väljaku avamisel. Seal oli nii palju rahvast, mis muutis asja paremaks. Etenduse kava oli tohutult hästi välja mõeldud ning seda oli hea vaadata, ilma, et pidanuks igavust tundma. Meie armas Kätlin tantsis seal ja lasi õhupalle kaugele taevasse :) Õhtu lõpuks lasti ilutulestikku ning väljakul tantsisid Kaisa ja Martin. Kõigele lisaks, läks mu päev korda - MA NÄGIN EDGAR SAVISAART ! üliheaaaa ... Ta kuulutas meie Vabaduse väljaku avatuks ning rääkis, et me ei pea enam selle üle piinlikust tundma.

Hommikul aga ärkasin ma Sandra pool 8.38 üles selle peale, et Monalisa hakkas poegima :) Kella üheteist ajal oli tal kaks kutsikat juba olemas , kuid edasisega ei saanud ta ise hakkama. Me viisime ta arsti juurde, mis omakorda oli suur katsumus, sest pühade ajal on kõik vetkeskused kinni. Arsti juures saime teada, et tal on kõhus SEITSE kutsikat. Üks kahjuks pidi ära surema, sest temaga oli asi natuke nihu läinud. Õhtu lõpuks võis leida meie vannitoapõrandalt kuus imearmast ning tohutult pisikest kutsika poega. Üks neist sündis autos ning viimane kella kuue ajal. Nad on nii armsad. Viimase kutsika jätame arvatavasti endale.

Dan Põldroos

Mäletate neid aegu, kui sünnipäevad algasid kell kolm päeval ning lõppesid varajaselt juba kell üksteist? Mäletate, kuidas uksest sisse astudes, võis leida seinalt sünnipäevakava ning külalistenimekirja ? Sünnipäevakavas oli kõik üksikasjalikult kirjas :

1. Kogunemine
2. Söömine
3. Kingituste avamine
4. Pimesikk
5. Kummitustemaja
6. Koju minek

Mina mäletan väga hästi, et sünnipäev ei olnud õige sünnipäev, kui seal vaime välja ei kutsutud. Eile õhtul läks aeg tagasi umbes seitse aastat ning meist said adrenaliinilaksust tulvil väiksed põngerjad. Ühesõnaga, olime Joonase juures, kui keegi geenius tuli äkki selle peale, et võiks jalutada randa ja kutsuda välja Tarmo (kes nii muuseas poos ennast Tabasalu rannas üles ... aga see selleks) . Nii me siis läksime, minu käes küünal, kellelgi taldrik, kolmandal pastakas. Mitte, et terve tee randa läbi metsa ei tahtnud ükski meist taga ega eespool rivi kõndida, ühesõnaga - mina kõndisin siis ikka taga :) . Randa jõudes ei saanud me hakkama ei vaimu valimisega ega ka naeru kinnihoidmisega. Õigupoolest vaim sai lõpuks väljavalitud (Dan Põldroos? :D) , aga hakkama ei saadud selle kohaga, kui tuli olla tõsine ja asjasse pühendunud. Kuuldavasti, kui vaim välja kutsuda, siis tuleb ta KINDLASTI ära saata. Samal ajal, kui Joonas ja Ramuel asjalikult Dani ära saatsid, hakkas vihma sadama ning kaugel mere peal lõi äikest :) Ja, ei... see ei olnud üldse õudne. Jumala mõnus oli olla, selline sossu ja tunne, et jõuan täiesti elusa ja tervena koju :) a, ja kõige tipuks, ma pidin üksi koju minema... Läbi kallaste poe tagusest metsast, mis mulle ilgelt meeldis, sest noh, just 30 minutit tagasi, rääkisid kõik õudsaid lugusid Selgeltnägijate Tuleproovi Geidist. Ja üleüldse, see õhtu oli väga mitte üldse spooky ! a, ja Dan Põldroos - palun ära tule mind kummitama ! :)

strong espresso ... strong words .

Olen alati tahtnud iseendale meeldida. See on raske, kuid ületatav. Ma püüan olla korralik, tean, mida tahan ning, mis kõige tähtsam - eristun teistest sellega, et saan olla oma vanematega sõber, samas piisavalt lõbutsedes. Kõige imelikum on see, et ma ei saa aru, miks mu ema ei suuda olla õnnelik selle üle, mis tal olemas on, vaid kujutab ette maailma lõppu. Ma ei suitseta, ei tarvita narkot, ei keera igale mehele taha ning ma lõpetasin üheksanda klassi neljade-viitega. Töötasin terve juulikuu kella kaheksast hommikul kella viieni õhtul reklaamiagentuuris. Ma toetan oma ema, seistes tema kõrval, kui on vaja kolida või isaga jaurata. Ma ei saa isegi tema käest raha nõuda, sest tal lihtsalt pole seda. Ma koristan pidevalt oma tuba, sest mulle meeldib kord. Pesen põrandaid ja nõusid, kui ta tööl on. vahel isegi siis, kui tal puhkus on. Kuna mu ema ei oska süüa teha, siis ma isegi valmistan talle seda, kui tal kõht tühi on. Suve jooksul käin max. kuus korda väljas, neist enamus korrad veedan annu juures. Ma vastan ALATI telefonile, kui ta helistab, sest tean, milliseks ta muutub, kui seda ei tee. KUID...
Kui ma kuus korra lähen õhtul välja ja jõuan kell 12 läbi viisteist minutit täiesti kainelt koju, olles talle seda öelnud, et tulen kella KAHETEISTKÜMNEKS koju !!!!!!! sõidab tal katus ära. Ta hakkab mu peale karjuma, et minu vanused ei tohi tulla kell KAKSTEIST!!!!!!!! ( SUVEL!!!) koju ja, et kas ma tahan samasuguseks saada, nagu seda on minu isa ? COMEOOOON !!!? ebanormaalne. Ma ei ole selline, kes kukub karjuma. Üldiselt on see aasta sündmus, kui ma emaga tülli lähen, kuid täna... täna sõitis minul ka katus ära . Ma ütlesin, et kõik minuvanused jäid välja. Tema vastas mulle, et see ei loe. MISMÕTTES EI LOE :D ? Küsisin ema käest, et kas ta elab oma viha minu peale välja, seoses isaga. Ta ütles, et ei ... Kui vannituppa nägu pesema läksin, ütlesin, et mida ma tegema pean ? olema oma juuatäis isaga TERVE suvi kodus, mida ma niimuuseas terve suvi olengi teinud... Ema vastas, et sa ju ei taha kolida alla Sandra juurde. Mul jäi suu lahti. Just täna hommikul olin ma talle öelnud, et mul on kamakaks. Siis ta vastas mulle, et sinule on ju oluline televiisor. Taaskord jäi mul suu lahti... Just täna olin ma talle öelnud, et ostame parem diivanvoodi, mitte teleka ja kolime Sandra juurde. Selle peale ta enam mulle ei vastanud...

Ei tea, kas asi oli selles, et ma karjusin nii, nagu pole mind mitte keegi varem karjumas näinud või tal lihtsalt said sõnad otsa?

Ema ütles, et nüüdsest on tal täielik kontroll minu üle. Et ta võtab Annu ema telefoni numbri ning ei lase mind mitte kellegi sünnipäevale. Hiljem, kui hambaid pesin, mõtlesin, et kelle kuradi jaoks ma olen nii korralik? Ma ju ise tean, et ma ei lase ennast põhja. Nüüdsest, kui pean 27. augustil minema Daisy sünnipäevale, jätan emale ainult kirjakese lauale, et läksin väänasse ning jõuan homme - telefonile ei vasta. näeme hommikul :) ... Mul ei ole mitte midagi kaotada . Ei tea, kas praegusel hetkel ( kell 00.53) jõudsin ma puberteedi kõrgikka või mitte. Mida aga ma tean on see, et ma ei jõua kõigile meelt mööda olla...

PS! Täna hommikul, kui ta kodunt ära oli läinud, ärkasin üles ja nägin, et ema oli mulle sõnumi saatnud. Sisu oli ala. selline - Anna andeks musirull... Küll sa mõistad seda, kui ise ema oled !
Mismõttes ? Esimene osa on tore, aga sõnumi teine osa... Mida siin mõista? Leian, et olen piisavalt täiskasvanu, et teha vahet õigetel põhimõtetel ning veidike ÜLEPAKUTUD põhimõtetel !

5 naist ja maasikatakiirid ... Crazzzyyy night !

Elisabethi ja Sandraga on ikka asi nii, et kui sa just tunned, et tahaksid midagi põnevat teha, siis nad helistavad ja kutsuvad sind kuhulegi. Üks kolmapäev kutsusid nad meid anniga vertigosse, teine kord arigatosse.
Nii me siis käisimegi eile arigatos, kus oli kerge drumm ja bassi pidu. Nalja sai tohutult. Päeval chillisime vanalinnas, saiakäigu kohvikus, hiljem läksime Sandra juurde end üles puhvima. Mikserdasime ja fantaseerisime maasikatest, liköörist, jääst, jogurtist, malibust, õunamahlast ning rummist jubeee kergesti pähe hakkavaid kokteile. Annuga oli asi aga nii, et igakord, kui talle klaas kätte anti, oli see järgmise minuti pärast tühi. Ei oskagi arvata, mis temast õhtu lõpuks sai :D õnneks liitus meiega Kerlin, sest muidu oleksime läinud neljakesi, sest Brita ja Eike ütlesid alt ära ...




Kui arigatosse jõudsime, ostsime kõigile siidrid ning läksime õue vesipiipu tõmbama. kerged pleedid tõmmati ümber ning meie annuga proovisime keemilise ära, et meenutada aastat 2006, kui olime 13. aastased. Hiljem tantsisime end lolliks. Kella kolme aeg jalutasime statoili, kus olid JUBEEE KURJAD MÜÜJAD ! võimalik, et asi oli meis, sest seda olekut, milles me olime, ei saa nimetada just KAINEKS. arvatavasti ütleb see kõik, kui kirjeldan , kuidas me teel statoili spice girlsi laulu laulsime. Statoilis ostsime kabanossid ja annu sai oma Tomi :D . Taksot oodates, tegime aega parajaks sellega, et võtsime meiki maha. Mina olin nii lahke ja andsin kõigile meigieemaldajat. Õhtu lõpetasime annuga võõras aias batuudil hüpates. Täna , ärgates, oli jubeeeeeeeeee hea tunne :D

101 filmi ja kolmkümmend kasti kommi ...

Hiljem, kui teada sain, et Pärnu ära jääb, kutsusid Elisabeth ja Sandra mind enda poole smoothiesid jooma ning breakfast at Tiffany's vaatama. Nii me siis läksime selverist läbi ja ostsime kõike võimalikku . Peagi sai ühest filmist kaks , kahest kolm ning kolmest 26 . Täiesti ebanormaalne , pea oli kella kahe ajal öösel juba niiiiiiiiii paks, et sure maha. Filmist aga nii palju, et breakfast at Tiffany's on tohutult armas ja just nimelt ilus film ja Audrey Hepburn on lihtsalt läbi aegade kõige kenam naine. kadedaks teeb lausa ..

.

Bittersweet DAY .

31. juulil lõpetasin töö, kus ma olin arvuti taga istunud tervelt viis nädalat. See oli üks super päev - Ma sain palka, läksin linna, sain kaheksasaja kroonise koti tasuta, sest zara poiss ei löönud seda läbi ning kõige tipuks olin ma trollis pileti läbi komposteerinud, kui ootamatult kontroll peale tuli .

Öeldakse, et kui hommikul vasaku jalaga voodist välja astuda, siis kõik edasine tuleb kõike muud, kui meeldiv. Mis minusse puutub, siis ei mäleta ma kunagi, millise jalaga kust ja kuhu ma välja astun . Küll aga võin öelda, et eile minu päev polnud. Ma ei saanud isegi internetti, et blogi kirjutada . Nüüd ma siin istun bestselleris, nillin viru poisse ja üritan annule selgeks teha, et suvele tuleb punkt panna.
Eile ärkasin üles, ema oli tööle läinud ning isa polnud kaugeltki mitte konditsioonis. Esimese viie minuti jooksul sai selgeks, et nädalavahetus Leigol jääb ära. KURAT KÜLL ! pidime tegema väikese ringreisi Tartusse, Otepääle, Võrru ja Peipsi äärde ... annu, mina, sandra, elisabeth ja vanemad. isegi monalisa oleks kaasa kistud, olgugi, et ta on teist kuud tiinne :/ Pärast vihastamist, panin ennast riidesse ja tormasin kodunt minema, ilma, et oleks midagi söönud. mul polnud isegi aimu, kuhu ma lähen. nii ma siis jalutasin Luccasse, kus sandra mulle süüa tegi . hiljem läksin linna, kus trollis üks araabia-portugali-vene-itaalia segu viiekümne aastane mees mulle ligi tikkus. KOHUTAV! küsis, kas ma tahan talle linna näitada aka. I will rape you as soon as we're all alone . vastasin talle kärmelt, et pean tööle minema. Pärast kuut tundi linnas olemist ( ÜKSI!), lonkisin koju, tuju oli ikka nullis.

Ujumine, rand, Tiskre, ujumine, Tiskre,

APPI !


Eile käisime annuga JÄLLE õhtul ujumas :D , seekord Tabasalus. Jumala äge oli - JÄLLE !

Pärast ujumist läksime mööda kallast ja saime Keku, Marie, Priidu ning Joonasega kokku. teepeal põrkasime kokku võõrastega, kes polnud arvatavasti kohalikud, sest nad käisid enne pilliroogu ujumas, kus ei ole just kõige meeldivam vesi (kui sulle just vetikad ja muu pask meelt mööda on). aet ja evelin olid ka seal . jube kahtlased , jube purjus olid ka . tegid suitsu ja olid awesome'id . aet niisama süüdistas annut, et viimane oli temast ''head'' rääkinud . mul jäi selle peale suu lahti - WHO GIVES A SHIT ? mismõttes nagu :D annu peaaegu, et ei teagi aeta . aga noo. lahe ikkagi. Neil oli seal pisike kahe inimese telk ja isegi lõke :D Pärast 20 minutit matkamist ning 10 minutit istumist, tulime tulema ja läksime Roska juurde.

Roskal on nii armas korter. kõik peale MINU, hakkasid jooma. olin jälle ÜKSI kaine. jube tore :) õhtu möödus kiirelt , kui ühel hetkel avastasin ennast õues, teiste eest mere poole ära jooksmas. imelikul kombel olin ma kusagilt alkoholi saanud ja nüüd tundsin, et jube lõbus on olla. me läksime taaskord ujuma , kuid seekord oli kell 2 öösel ja ma olin ainuke, kellel bikiinid eksisteerisid :D või noh - tüdrukutest ainuke ... taevas oli augusti täiskuu ja eemal oli kuulda räuskavaid eelnevalt mainitud linlasi. kift oli ... kuni tuli veest välja ronida ja tunnistada reaalsust, et on öö ja väljas pole enam 20 kraadi sooja. Pärast ujumist läksime roska juurde tagasi. õhtu lõpetasin kella nelja aeg õe akna taga, et viimane mind sisse laseks. tegelikult tahtis priit veel ujuma minna, aga ma ei tahtnud riskida sellega, et ma hommikul ärkan külma pärast koomas :D praegu tunnen, et tervis polegi nii halb , olgugi, et õe poole lonkides värisesid mul hambad külmast ...

Suve lõpuni on jäänud 21 päeva , mis omakorda ei tee meid kedagi rõõmsaks. Kahekümne ühe päeva jooksul jõuab paljutki teha, kuid magada ei saa kunagi piisavalt. Olgugi, et ootan tohutult sügist, ei taha mõeldagi, et pean kohtuma stressis ja endast heal arvamusel õpetajatega, kes arvavad, et neil on absoluutselt alati õigus. Palavusest on ka juba villand saanud (ainult vinguks ...)





Eile hommikul jõudsime kümne aeg Laura juurest, kellel on muuseas maailma kõige armsam korter kalamajas. Seal oli lihtsalt NII naljakas. umbes kella kahe? aeg tulid jube juua täis poisid sinna, kes tahtsid raha, et viina osta . edasi mindi lille mäkki, kus Laura pildi ja jänese kuju eest küsiti lippe ja juustuburksi. Lipud saadi , küll aga burksist jäädi ilma :( Kuna eelarve oli nii väike, siis otsiti taksot, kus sisseastumine on alla kahekümne krooni. Me rändasime edasi mööda kalamaja ringi, kuulasime Ayo - Milow laulu ja avastasime Moodsa Kärbze kaltuska, kuhu Annu lubas hommikul minna. Kui Laura juurde jõudsime otsustasime kõik õue vesipiipu tegema minna , mina tahtsin lihtsalt taevast vahtida. Tähti taevas ei leitud, sest vaikselt hakkas valgeks juba kiskuma. Kella poole viie aeg saime annuga magama. Marie ja Laura jõid veel teed ning ei kavatsenudki magama minna. Kell üheksa ärkasin palavuse peale üles.

Kui hommikul annuga Tabasallu jõudsime , unistasime / nii imelikult, kui see ka ei kõla / kaerahelbepudrust vaarikamoosiga. Hiljem läksime Tilgu randa, kus vesi oli külmem , kui 10 kraadi , aga ujuda oli ikka jumala äge. hing jäi kinni ja kõike muud oli kui palav . Õhtul kella kümne aeg läksime Kakumäele ujuma annu ja Elisabethiga. nii äge oli ! vesi oli jumala soe, taevas oli roosamast roosa ning lained ülepea . missest, et tänaseks on mul kerge nohu, see oli seda lihtsalt väärt.
Ühesnaga - Siiani suve üle viriseda ei saa ! :)