Roomat ei ehitatud päevaga

Nii kaua olen mõelnud kajastada meie pikemaajalisi tegemisi remondimaastikul. Möödunud aasta oktoobris, kui Kadriorg langes ülevalt naabrite veeuputuse ohvriks, oli sobiv aeg saata Tõnist hästi teeninud korter kapitaalremonti. Mõeldud-tehtud!

Pärandusvarana Tõnise kätesse jõudnud pesake pakkus urualust ülikooliaegadel ning asub maailma kõige mõnusamal tupiktänaval Kadrioru südames. Korteris polnud remonti tehtud 70ndates saati ning seesugused mugavused nagu voolav vesi köögis oli kauge tulevik. 

Tapeedi tagant koorusid välja vanad ajalehed... nii lahe!

Keeruliseks läks asi siis, kui oli vaja leida projektijuht, kes teeks selle 30+ ruutmeetrilise korteri normaalse hinna eest valmis (seinad-laed loodi, veeühendused, lammutused, aknad-uksed, põranda renoveerimine jp.). Mida aga polnud, oli normaalne hind. Tõnis guugeldas terve Eesti läbi, sai iga päev ühe või kahe mehega kokku, üks värvilisem kui teine, ning lõpuks jõudsime ikkagi selleni, et tuttava tuttav tegi asja ära. Leidsime kompromissi ning seiklus võis alata!

Kalasabaparketi renoveerimine oli meile kõige tähtsam. See jättis korterisse Kadrioru hõngu ning viis meid moodsa-vana piirile. Kusjuures pildil olev tool on pärit mu ema poest ja sattus meie juurde täitsa kogemata - Tõnise sünnipäeval polnud külalistele piisavalt istumisaluseid, seega tõime poest nahhaalselt tolle OOTOOT tugitooli, mis seisab seal märtsikuust tänaseni.

Köögi, esiku ja vannitoa põrandaplaadid saime BTC poest. Viimaste üle olen eriti uhke. Need on pärit Itaaliast, väga rasked ja savised ning jätavad mulje justkui oleks tegu käsitööga. Siin aitas meid suuresti minu isa, kes võlus plaadid läbi tutvuste oluliselt kiiremini kohale, ning mängis lisaks veel midagi hindadega. 

Köögilaua muretsesime kogemata Balti Jaama antiigiturult 24 € eest. Selleks ajaks olid rahad juba otsas aga vajadus laua järele vägagi suur. Niisiis leidisimegi selle ajutise-igavese variandi - kaval. Küünlajalad on jällegi ema poest - nägin CAIO küünlaaluseid kunagi Les Petites kaupluses ja palusin tal koheselt viimased ka enda tootevalikusse võtta, et siis need messingust iludused omakorda meie lauale toimetada. 

Kõik mahub ära! Kristalsed kausid marjadele tulid kaasa vanast kapist köögis, mida Tõnis polnud enda jutu järgi isegi avanud. Klaasid on Selverist ja taldrikud H&M kodu poest - hihihi. Kui rääkida nüüd nendest geniaalsetest Isabelle Varik beebi-kruusidest, siis järjekordselt ütlen, et Teele pood on see, kust leiab ägedaid asju. Minge vaatama!

Meie koduvalvurid Hunterid.

Smegi järgi sai paika terve köök. Alguses olime vägagi veendunud, et ostame musta matt köögi juurde laimirohelise külmkapi, aga aja möödudes leidsime endas selle seesmise rahu ja täiskasvanlikkuse - nii jõudiski meie kööki kriiskava rohelise asemel must külmik!

Nüüd viin ma teid meie vannituppa, mille planeeringu lahendas Tõnis geniaalset. Varasem ruum oli meeletult pisike, seega näpistasime pinda valamukapi mahutamiseks magamistoast. Viimase leidsin soov.ee'st - otsisin vägagi depressiivselt retro-stiilis sahtlitega kappi, millele saaks paigutada valamu. Viimase teed viisidki meid kellegi Reimo juurde Nõmmele, keda ennast kodus polnud, aga kelle isa suunas meid kuhugi kuuri, kust me kapi ka ostsime - hirmust või vajadusest, kes seda teab.

Ehitajad hoidsid muidugi kahe käega peast kinni, sest see on vineerist ja vineer - teadagi - ei kannata niiskust. Ma ei tahtnud seda juttu kuuldagi, et peame uue leidma. Lasime kapi peitsida veekindlaks ning tänaseni käivad kolm sahtlit vägagi töökindlalt! Kusjuures see laelamp, mis sealt pisut paistab, on pärit kaheksa euro eest Vabriku tänava taaskasutuspoest.

Enamus nipet-näpet asju on pärit mu ema poest Teelest. Näiteks see mega geniaalne Malini käterätiredel. Tagumise suurema pildi kinkis meile mu armas isa - see on nii totult nunnu. 

Olgugi, et ruumipuudus surus meid nurkadesse, ei olnud me nõus järelandmisi tegema vanni arvelt. Dušši me ei soovinud ning nii viisidki teed Dekosse, mis on geniaalne sisustuspood, kus müüakse kõike! Sealt tulid ka meie vann ja kraanikauss. Kusjuures kogu selle ehitamismaratoni kõige raskemaks hetkeks osutus minu jaoks segistite valimine. Olime poes nii nõutud! Seda, mida hinges soovisime, polnud või oleks Eestisse jõudnud meeletult pika tarneajaga, ning see, mis olemas oli, oli kas liiga kallis või liiga kole. Lõpuks leidsime seesuguse OK variandi...

Elu- ja magamistoa ning köögi lambid leidsin Bauhofist. Soovitan soojalt, sest sealne valik on meeletu ning hinnad väga rahakotisõbralikud. 

Antud kuldse antiiklaua saime mega diiliga järjekordselt Balti Jaama antiigiturult. Müüja, kes sõitis järgmisel päeval Rootsi, tegi kõikidele toodetele suursuguseid allahindlusi. Nii muutuski esialgne hind 120 eurot seitsmekümneks euroks. Oleks mul rohkem raha olnud, oleksin tema poest 50 asja ostnud. Lilled käisime ja tõime Hortesest. 

Pildil paistab lisaks suvisele Tõnisele ka natukene diivanit, mille leidsime ja tellisime Furgnerist. Sellega sai ka nalja - Tõnis kirjutas neile korduvalt, et pärida umbkaudset saabumisaega. Lõpuks oli firmal meist kopp nii ees, et enam isegi ei vastatud. Diivani jõudis nädalaid peale lubatut ning kõigele lisaks ajas Tõnis õhtu otsa taga kullereid ning kullerfirmat, kes kaotasid selle pisikese eseme ära. Nagu näha, siis tuluga, sest seal ta meil nüüd särab...

Kahjuks pole mul seksikamat fotot meie magamistoast, kuhu me tänase päevani ootame tellitud riidekappi (hetkel seisavad meie püksid virnana aknalaual). Voodi on geniaalne leid Home4you'st. Tõnis rääkis juba pikemat aega, et magamisase peab tulema sahtlitega ning mahtuma 140 cm laiusena meie mini-magamistuppa. Need punktid tegid voodiotsingud meeletult keeruliseks. Lõpuks jõudis meieni kompromiss - 160 cm lai voodi nelja sahtliga!

Klaassein magamistoa ning köök-elutoa vahel muutis pisikese korteri oluliselt valgusküllasemaks. Kusjuures see ei kosta isegi läbi. Jah, ma ei peida end selle taha ära, aga vajadusel saan lasta Tõnisel oma varaste ärkamiste tulemusena ikkagi rahulikult magada. Alloleval fotol ootab Tõnis kannatlikult gaasimehi, kelle tulekut ootasime nädalaid - ahi oli ühendatud aga pliidil ei saanud süüa teha. 

Ja nii ta meil küpseb. Täna joonistame lõpuks valmis joonised esikukapiks ning juulikuus on mul plaanis soetada ema poest välisukse kõrvale Pehmö pink, mille kohale peame leidma ideaalse peegli. Lisaks otsime voodi kõrvale öökappe, ja üleüldse... kõiksugu asju, muutmaks seda pesa veelgi mõnnamaks. 

PS! Täna juba surfasime kv portaalis ning otsisime jaanipäevast inspireerituna Haapsallu maalappe. Seda esialgu unistades, muidugi.

Armastada ja olla armastatud

Meil Tõnisega on tegelikult pikem minevik, kui see, mis küündib minu tagasitulekuni Eestisse möödunud sügisel, mil me otsustasime sujuvalt koos elama hakata. Päriselt juhtus nii, et kuus aastat tagasi sattusime hoopis ühte seltskonda SIIN aiapeol, kust sai alguse tubli ja tugev sõprus, mis hüppas kord pildile, ja siis kaadrilt jälle maha. Vahepeal käis Tõnis bakalaureuses, kaitseväes, magistris, murdis paar südant ning sai ise südame murtud. Mina olin kahes pikas suhtes, lõpetasin nii kutsekooli kui ülikooli, ning elasin kord Gentis, siis Brüsselis. Selle aja vältel pidasime Facebooki vahendusel (ja vahel ka näost näkku kesköisetel jalutskäikudel surnuaeda) maha pikkasid vestlusi kaelkirjakutest tõsiste eluliste filosoofiateni. Kõige selle keskel viskas Ann-Christiin ikka ja jälle nalja, et kord ma selle Tõnisega leivad ühte kappi panen - mina vaidlesin talle punastades vastu (meie suhe polnud kunagi midagi sellist). Rääkimata Robertist, kes nägi meid täiesti ootamatult ühel ööl unes, kuidas me romantiliselt armunud olime - totaalselt tühja koha pealt. Vahemärkusena ütlen, et Ann (minu parim sõbranna) ja Robert (Tõnise parim sõber) olid 2012. aastal teismelistest paarike ning läbi nende me omavahel tuttavaks saimegi.

Kui ma 2016. aastal ülikooli lõpetasin, oli Tõnis mulle suuresti toeks õpingutel. Mina jälle kuulasin  ning toetasin tema tegemisi keerulisel õigusalasel töömaastikul. Suve keskel meie suhtlus katkes ning õige pea lendasin mina Brüsselisse elama, kus ma sain meie totakate vestlusteta hakkama täpselt kuus kuud, kuni võtsin julguse kokku ja hakkasin Facebooki vahendusel Tõnisega jälle suhtlema. 

Tal oli selle üle hea meel. Viisime teineteist kiiruga üksteise tegemistega kurssi ning järjekordne vestluste maraton võis alata. Eestisse sattudes tõmbasin Tõnist alatihti tema mugavustsoonist välja ning kutsusin õue kohvile või välja viskile. Vahel jalutasime mitmeid kilomeetreid ning jutustasime võidu sellest, mida kumbki elus saavutada soovib.  2017. aasta juulikuus puhkuselt tagasi Brüsselisse sõites sain aru, et pean Tallinnasse tagasi kolima ning ennast mõistma panema, mis kummaline asi see õieti on. Mõeldud, tehtud!

See kõik käis kuidagi ootamatult, samas orgaaniliselt. Ja nii mulle Kadrioru võti kingitigi. Alguses ma tegin tõesõna näo, et ma ei ela Tõnisega koos - ta isegi tegi selle üle nalja pidevalt, kuidas ma ühe särgikese teise särgikese järel tema juurde jätsin. Aga me teadsime sisimas, et ju vist see, mis meil täna on, kestma jääb. Loodetavasti aastateks ja aastakümneteks.

Tõnises on midagi kummalist, mida ma tänaseni päris täpselt ei mõista. Ta on pealtnäha nii kalk ja külm ja arrogantne, teisalt kõige totakam ja armsam inimene maamunal. Tõnis on tark, ta on intelligentne. Ta on see inimene, keda ma tahan kõigile näidata ja kellega kõigi ees uhkustada. Ta on stiilne ja aus, samas meeletult vaimukas. Temas on just seda vanakooli stiili, mis mulle meeldib. Ta on õpetanud mulle nii-nii palju ning ta oskab mind paika panna. Ta on teinud mind paremaks inimeseks. Ta on viinud mind mõistma ning kahtlema varasemates teismeeast külge jäänud põhimõtetes, samas on kaasa tulnud ka minu kõige kreisima elutempoga. Oleme päris ausalt parimad sõbrad, kelle seltskonda on raske ületada. 

Kinkisin Tõnisele roosi, sest why not.

 Sandra ja Jegor olid ka korra meiega pundis.

 Ja siis me püüdsime sensuaalselt suudelda... (good job, Tõnis!)

Ja nii me kuus aastat teineteise tundmiseni kepslesimegi. Nüüd jääb üle oodata, mis kõik tulevik meile helget toob, sest Tõnisega minu kõrval tõotab kõik kõike parimat. 

Armastada ja olla armastatud!