Naljakas on olla, sest olen üheksa kuud niisama lusti löönud ja lilli söönud, ent nüüd pean tubliks hakkama, kell pool kaheksa ärkama ning stipendiumi tublisti välja teenima. Jah, kool on käes - kurb või tore, seda ma ei tea.    

Reedel ja laupäeval käisin pidus. Peod need suured väga polnud aga nagu lubatud - kodunt ma end välja vedasin ja inimestega juttu rääkisin. Reedel käisime Priiduga Ramueli juures. Kella kolme ajal saime Lucca rahva taksoga tasuta Kadriorgu. Priit tegi natuke nalja ja magama saime jumal teab millal. Hommikul vedasime end läbi mingi ime poodi, ostsime palju-palju-palju süüa ning vedelesime kella kuueni voodis. Mina pidin tegelikult veel tööle minema aga sinna ei jõudnud. Ikka veel pole jõudnud... Igatahes õhtul jõudsin Tabasallu, et Cathlini 18'ndat sünnipäeva tähistada. Rääkisime Mariega juttu, naersime vaese Catu üle, kes pidevalt süüa juurde meisterdas ning vaatasime niisama Tabasalu rahvast, kel ühes käes viin ja teises käes pealekas - nii nad oma pidusid päevast päeva korda saadavad. Kaheteist ajal helistas Marie Annu emale, kellega me Annule lennujaama vastu läksime. Nägime Annut, rääkisime nati juttu ja lasin end koju ära viia.   Vahepeal olen koduloomad küla vahelt kokku korjanud ning koju toonud. Nii armas. Tundsin neist nii puudust ja nüüd saan jälle kassi nurrumise saatel magama jääda ning Monaga õhtuti jalutamas käia. Elagu lemmikloomad!  

  Eile, pühapäeval, käisime isa, Priidu ja Annuga Jõgeval mingi-asja-avamisel (tehas?)(õli?). Seal sai palju süüa ja natuke Maarja-Liisi ning Koit Toomet kuulata. Tegelikult oli isegi täitsa lõbus. Ikkagi tasuta toit ja kontsert. Koju jõudes, oli Sandra maailma parimaid muffineid küpsetanud - söömine jätkub endiselt aga trennist pole kuulda midagi, nii ma siis otsustasingi tänasest end jälgima hakata aga sel teemal ma pikemalt ei peatu...   

KOOL algas täna. TTHK - suur kool. Erinevad korpused ja üle tuhande õpilase. Klassis peamiselt tüdrukud - üks rastast poiss. Kooli põhimõte on hea - kui õpid hästi, saad igakuiselt stipendiumi. Klassijuhataja tundus esialgu meeletult tore. Süüa saame riigi eelarvest, vist? Ühesõnaga maksma ei pea ning nagu ma aru sain, siis transpordi raha on võimalik tagasi taodelda. Esmamulje on normaalne. Eks näis, kuidas hakkama hakkan saama...     

Peale kooli sain Annuga kokku, kellega tähistasime Joanna looderdamise lõppu sfääris salatit süües. Rääkisime juttu ning läksime bestsellerisse kakaole. Vaatasime Belgia pilte ning suundusime kodudesse. Ilm on fantast ja sügis ongi käes, nii kiirelt! Seniks aga - ilusat kaunist toredat kooli teile !

Sügis on juba hinges, sest tahe kodunt välja astuda saabaste, kübara ja salliga on suurem, kui miski muu. Läksime ja istusime ema ning Lymarlega pärnu mnt. reval cafe terrassil ja see kõik oli lihtsalt ülemõistuse mõnus. Eile jõudis kohale, et kool hakkab ja mul läks süda pahaks.

See pilt on nii siiras, et mul tuleb lihtsalt pill peale... oeh, aeh, uih... uiuiui!

Koguaeg, iga päev, iga kuu, iga kord, kui ma linnas ringi vaatan, leian aina uusi ja uusi asju, mida kõike tahaks kokku osta ja mida poes vaadeldes hakkab fantaasia jooksma nagu üleskeritud lindil. Ja jama värk selle kõige juures on see, et kui sa isegi, läbi mingi ime, need kõik fantastiliselt ihaldusväärsed asjad endale saad, siis põrkavad jälle esile uued ja uued asjad, mis jälle hinge kirpeldama jäävad. No pekki küll!

Jah. Muutuseid tuleb luua ja vanadest asjadest tuleb lahti saada. Vastasel juhul seisame ühe koha peal ning ei liigu üles, alla, kõrvale ega ette. Pühapäeval käisin Tabasalu kirbuturul, sooviks vanadest asjadest vabaneda. Ega palju enam jäänud pole - paar korda veel müüma ja siis ongi kõik. Müüsin maha päris palju asju ja teenitud raha eest ostsin endale koolitarbeks uhked käimad... ehhee!

Smilersit kuulama ei jõudnud, sest väljas sadas padukat. Selle asemel läksime Luccasse, sõime ceasarit ja mina nautisin nostalgiat.

Esmaspäeval käisin Priiduga kinos - grown ups! Naersin otsast lõpuni - terve filmi. Sisu tal küll pole aga nalja sai meeletult.

Teisipäeval sain kokku ema, Sandra ja Lymarlega. Poodlesime end lolliks ja hiljem läksime sfääri kõhtusid täitma. Mõnus oli. Peale sfääri, läksin koju, tegin end korda ja läbi pika vaatluse, otsustasin siiski linna peale minna. Sain kokku Marie ja Merteniga ning läksime noorusesse shotidama. Tegime aega parajaks ning embassysse jõudes, avastasime sealt tühjuse. Saime kokku Priidu, Hugo, Martini ja Mihkliga ning ronisime ceramix'sse. Nemad tegid vesipiipu ja jõid tequilat. Natuke istumist ja edasi protesti, kus veetsime paar tundi. Nii see õhtu läbi saigi.

Ja nii see suvi läbi saabki...

Täna olen võtnud aega iseendale võinoh... teisti ja natuke ausamalt öelduna - passinud niisama, kõndinud toast tuppa ja vaadanud aknast välja mööda jalutavaid eriti vaatamisväärseid koidu tänava elanikke. Oleks mul fotoaparaat ja suur objektiiv, saaksin teile ette näidata sadu ja sadu pilte ükskõik millest. Jah, ma olen pisike luuseri poisike ja mulle meeldib aegajalt kodus olla ja mõelda selle üle, mis minust saama hakkab ning unistada asjadest, mis kunagi juhtuma ei saa. 

http://www.youtube.com/watch?v=Y4OLQB7ON9w

http://www.youtube.com/watch?v=svOCL3gHWHI

Olen lõplikult võtnud vastu otsuse, et alates sellest nädalast (ametlikult - üks nädal enne kooli) hakkan peoloomaks. Je! Ma peatusin sellel teemal pikalt ning arutasin mõttes läbi iga viimasegi detaili ning nüüd olen kindel, et minust saab harilik teismeline - klubid 360 ja korter ja kõik muu säärane. Oeh, sest noh... ma pole see suvi mitte ühtegi korda midagi teinud. Olen end lootusetult käest lasknud ja nüüd tunnen, et pean end kokku ja kätte võtma. Ha... hahaha... hahahaha...

Suvi hakkab lõpuks lõppema. Seda otsustan oma kalendri järgi, sest väljas olev ilmapoiss väidab vastupidist. Ma nii ootan juba sügist...

... aga seni, kuni ma sügist ootan, veedan aega Pärnus, nati Soomes ja palju Kadriorus. Reedel käisime Priiduga Soomes. HA-HA, mis reis see oli. Kas keegi ütles 13 ja reede? Hell yeah! Hoolimata rahast, mida meil polnud, käisime ja sõime Ben&Jerry's, mäkis ning suurt midagi osta ei saanud, sest nagu ikka minul juhtub - raha otsustas, et ta ei tule mulle Soome järele. Juunikuu Pariis tuli meelde... Oeh.

 

Tädi tudub taga...

Pärnusse sõitsime laupäeval aga enne seda sain rikkakas kirbuturul vanu räbalaid müües, mis ma hommikul spontaanselt majas kokku pakkisin. Kõik asjad müüsin 25-30 krooniga maha. Selle eest ostsin endale täna Charles&Keith'st kooli puhul uhke ranitsa. Elagu taaskasutus! Tagasi laupäeva... Jah, Pärnu me läksime ja Kristjani juubelit tähistasime. Ilm oli fantast ja seltskond käis SingerVingeriga käsi-käes. Nii me veetsime kaks päeva ja kaks ööd ühes Eestimaa ilusamas ja rahulikumas paigas - käisime meres ujumas ja pesime pantenega juukseid. Mina koristasin ja Priit hullas niisama. Kristjan magas ja Mari chillis loodukaitsealusena. Mõnus oli. Vahepeal pean endale seda meelde tuletama ja jumalale tänu, et on olemas Priit, kes mind tagant utsitab ning meelde tuletab, et vahepeal võiks maal linnaaja maha võtta ja niisama olla...

 Mari ostsis nurmikost gladioole neli krooni tükk... aga sellest siin - ma lihtsalt pidin pilti tegema. IDÜLL!

Täna oli maailma kõige naljakam õhtupoolik. Otsustasime Sandraga pärmitainast teha ning ''natuke'' küpsetada. Nagu ikka ütles Sandra, et suurendame koguseid kahekorra, siis saab rohkem! Nii me vahepeal, tainast sõtkudes märkasime, et jahust ei tule välja. Sandra jooksis nurgatagusesse poodi samal ajal, kui mina kätega taigna sees jahu ootasin... Ja oi, mis juhtuma hakkas - kui tainas kerkima pandi, tungis see üsna ruttu ukse vahelt teise tuppa, sest seda oli vot NII palju! Lõpuks oli tulemuseks neli plaati saiakesi - kaneeli, peanutbutter-karamell, singi-juustu ja kardemoni-vaarika. ÖÄK! Vahepeal tulid pisarad silma, sest mul pole kunagi nii paha olnud. Naersime Sandraga suhkru üledoosist ning pakkisime saiu kõigile kaasa, kes kodunt lahkusid... JA NEID ON IKKA VEEL ALLES... !

Olen blogi natuke unarusse jätnud aga sügis tuleb ja siis passin rohkem kodus. 

Õhtuti, magama jäädes, arutan endamisi - mida ma täna õppisin?

A! Ja täna sai mul aasta täis esimesest blogi postitusest... Palju õnne!!! Ja... homme, homme on 11. august.Aasta tagasi tegi Priit minuga esimest korda msnnis juttu :D:D:D Palju õnne meile esimese msn-jutu aastapäeva puhul!

Vot, see on põhjus, miks blogi pidada on hea. Mõnikord on mõnus vaadata ja lugeda vanu-vanu postitusi ning tuletada meelde neid häid, pisikesi hetki, mis tihti halbade asjade varju kipuvad jääma.

Keeruline on kirjeldada ja põhjendada Leigo Järvemuusika kohta Eesti meelelahutusmaastikul. Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna seletamaks Leigo olemust, kuid selge on, et kvaliteetne ja jõuline emotsioon, mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem peale selle tegelikku toimumist, on midagi enamat kui lihtsalt üks hetk sõpradega „grüünes". 

... nii see ongi !

Kõhud olid räigelt tühjad aga meie õnnetuseks oli Leigo toitustlus nati viletsa võitu. Restoran ise oli täis idülli - valge telk, hiina lambid, ümmargused lauad valgete laudlinadega. Pulmad peame seal!

Ilm oli meeletult palav ja päike oli mind mõistusest soojaks kütnud. Kujutasin silmis ette, kuidas ma jookseks nende poistega sinna järve ujuma aga siis mulle meenus, et ma pole enam seitse.

Leigo järve muusika poleks olnud arvatavasti pooltki seda, kui laval poleks seisnud täies hiilguses Tõnis Mäge. Tema lood, meeleolu, muusika... need sobisid kõigega lihtsalt uskumatult hästi, ilma igasuguse pingutuseta. Enne Tõnis Mäge astusid lavale Lenna, Ott ja Trafficu kutt, kelle nime ma ei mäleta ning nad esitasid Uno Loobi laule, mis tegelikult mulle mingisugust muljet ei avalda aga Estonian Big Band tegi need vanad, tuntud lood paremaks, uuemaks, mõnusamaks...

Järvele oli pistetud kergelt tuhat küünalt ja lava taga asuv küngas oli täis tuleshowd. Meeletu. Ma olen sellest kõigest siiani veel nii sillas, kui üldse olla saab - ei oska kõike siia kirja panna. Nad ütlevad, et keskööks ei osata enam teha vahet järve ja taeva vahel. Nii see oligi... Õhtu lõpetasime Tõnise Mäe koidu taustal autos. Seal me ka oma öö mööda saatsime...

Hommikul kella kaheksa ajal sõitsime Võrru hommikusöögile. Peale hommikusööki läksime Kubjale ujuma, tegime väikese magustoidu ja põrutasime tagasi Tallinna. Vahepeale jäi Tartu ja palju mässamist aga koju ma jõudsin ja rahul ma olin!

Leigo oli kirjeldamatult kirjeldamatu. Selle kirjeldamiseks ei leidu sõnu, pilte... mitte midagi. Tuleb ise kohale minna! Fotosid on tehtud palju, palju ja varsti-kunagi, kui need Annu käest kätte saan, siis panen siia üles ka.

Priiduga oleme mässanud mitu päeva. Siiani ootame midagi, mis ütleks millal on õige aeg Soome sõita. Vabaaja sisustamiseks käisime laupäeval kinos Angelina Jolie't vaatamas, pühapäeval külastasime traumapunkti ning mängisime Rannamõisas isa ja Rihoga tennist. Esmaspäeval jalutasime Pelgulinna haiglasse, kus taaskord Priidu kätt siduda lasime. Hiljem sõime vapianos ja kolasime mööda linna sihitult ringi. Mina käisin tööl ja siis juba Kadriorgu tagasi. Ilusat und! 

http://www.youtube.com/watch?v=Q7XzayZP-VA

Vahelduva eduga kulgeb minu elukene mäest üles ja siis jälle alla - nagu meil kõigil. Eile avastasin ehmatusega, et olen maha maganud kaua oodatud-kooli pooleli jätnud tööstushariduskeskuse rätsep/stilisti eriala dokumentide vastuvõtu. Jaa... nagu ikka läks sealt edasi päev aina hullemaks. Kõik, iga pisemgi tagasilöök, pani sadu punkte i-dele. Je! Aga nagu ütles minu ema - hommik on õhtust targem ja seda ta oli - täna hommikul käis isa koolis rääkimas ja tänu temale, sain ma ikkagi oma super-truper mõnnad dokumendid sisse viia ning vestlusel ära käia. Je! 30. augustil näete mind jälle õppimislainel surfamas. 

Ja natuke muud juttu ka - käisin täna lõpuks sfääris, mis on super lahe koht. Selline segu väiksest butiigist ning kohvikust, kus pakutakse mega häid salateid, ja ka muid toredaid toite. Hinnad on ka suhteliselt normaalsed, mida aga ei saa öelda poes müüdavate riiete kohta, mille disaineritest mulle endiselt tundmatuteks jäävad (võib-olla pean end lihtsalt rohkem harima). Interjöör ja kõik oli super lahe. Soovitan soojalt! (näoraamatus saate sfääri kommuuni ka ise järgi tsekkida)

Teisipäeval olin koristamislainel. Koristasin siin, seal ja siis veel koduski. Ma saan nii veel rikkaks :)

Haapsalu ja Jaan Tätte, Marko Matvere ja Liisi Koikson, Udupasunake ja Maarja-Liis Ilus, tennis ja valusad lihased, kohvik Wiigi ja vesised ootusärevuses vaevlevad tühjad kõhud, hotell Fra Mare ja öö Sandra ning Anni kõrval, mõnus ja kiire hommikusöök.

Tennist mängida oli üli hea! Esimese seti palli tagunud isa vahetasin endaga peatselt välja. Annuga mängisime vastasvõistkonnas ja see kõik oli üldse nii mõnus. Juta ja Tõnis on isa tuttavad, kes elavad Haapsalus. Päris uhke oli nendega mängida, sest nad juba kauaaegsed tennisistid.

VIHANE

Samal ajal, kui meie mängisime, passisid Sandra ja ema niisama tühja :)

Peale mängimist saatsime Sandra ja ema Wiigi kohvikusse järjekorda, sest seoses kontsertiga oli arvata, et rahvast voolab igast ilmakaarest. Samal ajal käisime meie isa ja Annuga hotellis pesemas. Tagasi jõudes oli tore näha, et ettekandjaid oli kaks ning laudu, mida teenindada, sada. Toidud ning joogid toodi lauda kõik vahelduva eduga. Siis, kui teised praade sõid, ootasin mina oma oma. Oeh. Aga süüa oli ikka tore - nagu näha ei kaotanud meie oma meelt :)

Mina sõin oma rooga teistest paarkümmend minutit hiljem ja sedagi lusikaga, sest kahvleid ja nuge ma enam oodata ei jõudnud...

Kana iseenesest oli super maitsev ning datli kook karamelli kastme ja vanilje jäätisega tasus retsepti küsimist. Isa läks kohviku omaniku juurde ja päris... nüüd on mul kodus super maitsev salaretsept. Tulge kõik proovima!

Kohvikus jõudsime söömisega valmis täpselt kell üheksa, mis oli super, sest just see kell hakkas meil kontsert.

EMME JA ISSI

JA MEIE!

Kontsertil oli palju inimesi. Kõhud olid meil kõigil nii täis, et naersime absoluutselt iga asja peale. Uurisime päeval tehtud pilte tennisest ning avastasime, et suudan suurepäraseid grimasse luua. Mõnus oli.

Teel hotelli reivisime autos ning magama saime kella ühe ajal. Hommikul 6.15 helises äratus, et ujuma asuda. Väike kiire hommikune suplus ning siis juba sööma. Peale sööki suundusime tagasi Tallinna, sest ema ja Sandra pidid varakult tööle asuma.

Hommikusöögil oli üks mees, kes oli enda taldrikule kuhjanud ca kilo juustu. Teda jälgides märkasime, et tüüp mässisis hiljem selle sama kilo juustu endale tasku ning kõndis minema. 

Loodetavasti lähme reedel juba Leigole, kus paraku küll Uno Loop oma tervise pärast ei esine, ent kohal on Tõnis Mägi, Lenna ja muud toredad naksitrallid. Seniks aga ilusat suvekese jätku teile!