Kui ma vaid oskaks midagi kirjutada... Ilus oli. Saime üle saja aasta korralikult laua taga istuda ja oma serviisi kapist välja tuua. Kaks kokka vaidlesid juba paar päeva enne, kes mida küpsetab. Nii naljakas no. Pean end suurtviisi traditsioonide austajaks ning leian, et jõuluõhtul lihtsalt peavad kõik kokku saama, muud varianti pole! Ja nii ongi. 

Olen ma juba maininud, kui kohutavalt ebameeldivad on minu jaoks 25. ja 26. detsember? Jube! Kahekümne neljandat ma armastan aga need pühad, mis järgnevad, on piinarikkad. Kõik kohad on linnas kinni, kõik inimesed on linnast ära ja mina olen üksi, oma kodus, nelja seina vahel, täiesti mõttetu. Okei. Ma käin jalutan koeraga ja vaatan visa hinge aga mingi aja pärast saab mõõt täis. Enam ei jaksa nii kasutu olla ju! Pealegi kuuluvad nende kahe päeva juurde tuttav masendus, et kogu jõulumöll ja armastus ja ootusärevus on selleks aastaks taaskord läbi. Ma ajasin oma sõbrad kodunt täna välja ja otsustasime hingata hapukapsa ning sealiha kõrvalt värsket õhku. 

Oh god.
Olen suhteliselt pikalt kadunud olnud. Tervelt kuu ehk? Palju on toimumas aga samas... ei ole ka.

Ma ei teagi kust alustada, sest mul puudub täielik tasakaal selle vahel, mida kirjutada ning mida mitte. 
Ma ei kirjutagi midagi. Lisan paar pilti ja ... sellest praeguseks piisab, et suurest blogi-kaosest välja tulla.

 Tegime kiire lõuna Alter Egos ja minu ego igatahes tõusis taevani.

 POP-UP KOHVIK

 Käisin üks pühapäev koeraga jalutamas ja hetk hiljem avastasin, et olen raekojani välja jõudnud. Sealne melu on ikka kirjeldamatu. Ja üle-üldse see vanalinn... super no.

 Üks reede võitis Sandra Nooruses baarikrediiti. Sellist õnne pole veel meie perekonda ilmunud. 

 Laupäeval sain kokku Ann-Christiiniga ning vaatasime kinos filmi ''Pii elu'' ära. 

 Koolis kammib endiselt. Esmaspäeviti on meil 8.30st 17.00ni õmblemine.Viimased tunnid ei saa elust midagi aru.

 Üle kolme kuu sattusin Anniga peole. Ise ka ei usu.

 Klassikaline poos minu poolt... ei? Oh god... Ise ka naeran :D:D

Isa sünnipäev ja hommikusöök Swissis. 

Viisin Anni Mari Pokineni kontsertile. Salaja...

 Ja hiljem sõime ära miljon kooki vanalinnas

Reedene reiv...

Muude murede ja asjade eemale peletamiseks olen kinos absull kõik filmid ära vaadanud. Soovitan kõigile Pilveatlast vaatama minna, ent varuge aega, sest see kestab kergelt 3h. Uisutama pole ikka jõudnud ning jõulutundest pole kuulda ega tunda midagi. Sandral kulgeb toidublogiga hästi... pakkumisi tuleb jõudsalt ja varsti ehk saabki midagi suurt korda saata? Kooli on veel neli päeva ja siis tuleb suur pidu ehk kaks nädalat vaheaega, mida meie pole kogenud suvest saati. Autokooliga on ka vsjo... millega ma aga ei kekuta, sest krdi kaua võttis ikka aega. Soovitan autokooli minejatel soojalt asi KOHE ära teha, sest lõpp võib piinarikkaks osutuda. Reisile tahan. Sooja ja mõnusasse kohta. 

Käisin loomeinkubaatori poolt korraldatud üritusel, kus astusid oma loominguga üles Eesti disainerid. Jah, me kõik teame Liina Steini ja Helen Valk-Varavini aga mis mind seal üllatas oli see, et kohale olid tulnud sellised kõvad tegelased, kes võib-olla Eetis nii palju ei figureeri kui välismaal. Super, super, super lahedaid asju leidsime. Näiteks JUKOCUTE'i nime all tegutsev noor venelanna, kes asub hoopis Itaalias. Meeletult stiilsed ja väljapeetud kotid ning muud aksessuaarid. Kuna me ei saanud JUKOCUTE osakonnast ilma mingigi ostuta lahkuda, siis otsustasime selle lipsu-kaelakee kasuks, mis on lihtsalt superšeff! Kindlasti tuleb uurida täpsemalt facebookist, siis saate minu hämmingust osa endale.

Teine hämming ja suur aplaus kuulub Piret Kartusele, kes on omaette kunstnik. Nimelt elab ta praegu üldse Prantsusmaal ning teeb seal mingilmääral (või täielikult?) tööd Diorile. Enne Prantsusmaad, töötas Piret Tuneesia kuningapere juures. Ta lööb imelisi ehteid ning pitse. Me olime ahastuses. Nonii ilusaid asju annab otsida. Super töö. https://www.facebook.com/piretkartus.kartusjewelry Facebookis pole aga pooltki need ehted nii kiftid ja valik on seal ka pisut kesisem, kui kohapeal kohtasime.
Minu lemmikutes osutusid ka raw-crystal ehetekunstnikud, kellest üks on õppinud kristall-teraapiat. Väga omanäolised kaelakeed. Ta teadis rääkida, et see, mis sulle silma hakkab, ongi just sinu oma ning pidavat auraga kokku minema. Kogu see jutt oli äärmiselt woodoo aga ... kusagil sisimas ma natuke isegi uskusin seda, mida ta rääkis.
Lisaks... leidsin ma kõrvalt letilt naise, kes meisterdab keraamilisi kruuse jms. Tema loomingu seast suutsin tuvastada kaua otsitud koorekannu, mille sarnast olen tmblris või mujal internetis kohanud. Nii cool!

Kohtusime Lili Jahiloga ning külastasime Baltika kvartalis pooleks aastaks oma uksed avanud Eesti moedisainerite poodi Zero, kuhu on peitu pugenud Karolin Kuusiku, Liina Steini, Lili Jahilo, MiNu jt. moedisainerite hinnatud kaup.
Miks me tegelikult sinna üldse sattusime? Sandra kolis oma kookidega üheks õhtuks pop-up kohvikusse, kuhu ta koos paari teise toidublogijaga müüma oli kutsutud. Hea uudis selle kogu Sandra küpsetamise juures on see, et magusaisu on suhteliselt nulli lähedale langenud. Müük läks hästi, tagasiside positiivne ning Eesti disain on uskumatult uhke!