Viimasel ajal leian pidevalt pilte, mis seostuvad sajaprotsendiliselt minu päevaga. Nii on lood ka sellega...

Täitsa lõpp, kui lahe on mööda kodupoode kammida. Üks asi on shopata riiete järgi aga hoopis teine, palju parem, on valida tapeete ning lampe ja plaate. Eile käisime Sandra ja pro'ga korteri tarbeks tapeeti valimas. Lõpplahendus tuleb väga võimas... midagi hoopis teistsugust... idamaaline türkiis ja oranž ja fuksia. Igatahes loodame, et tulevikus saab veel palju nendes kauplustes tõmmelda!


Ja täna oli mul üks ilusilusilus õhtu koos Anni ja Mariega. Istusime Harju tänaval ning jõime veini. Hiljem läks taevas roosakas-oranžiks. Nautisime vaadet üle äikese. Väga chill. Ma räägin - armun Tallinnasse iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Imeline!

Tänane meeldejätmist vääriv lause...

22 päeva hiljem...
... Kui Ann sai üheksateistkümne aastaseks külastasime Number 9 terrassi ning veendusime selles, et elu võib ilus olla, kui selle ise ilusaks teed. Vahelduva eduga vihm tegi asja isegi mõnusamaks. Hea teenindus ja hea seltskond ning kõik muu, mis selle suure klišeega kaasa tuleb. 

Öösel tulime viimase bussiga Kakumäele, kust jalutasime paljajalu vihma käes Tiskresse. Teel sinna, külastasime randa, kus plaanisime ujuma minna aga liiga õudne oli - see vajab nimekirjas maha tõmbamist.

Nüüd ootan pikisilmi palgapäeva, et siis midagi imelist korda saata. Loodetavasti tuleb augustikuu tiheda graafikuga ning ehk tulen oma raamidest välja ...

Armun Tallinnase iga päevaga aina rohkem...


Häid uudiseid on palju... ja Ann-Christiin tuli tagasi ning peale tööd otsustasin otsa ringi keerata ja tema uksele koputada. Järgmise asjana sõime Luccas Sandra tehtud salatit ning kooki ja viisime teineteist kiirelt-kähku kurssi möödunud kolme nädalaga. Tegime plaane. Järgmine hommik pidime tennist mängima minema aga sadas. Selle asemel külastasime Bonaparte'i, kus sai natuke naerda ja natuke liiga palju süüa. Seal on lihtsalt imelised saiakesed... Hiljem viis tegevusetus meid kinno igavat filmi vaatama, kus peaosa mängis häirivalt inetu meesterahvas.


Üks päev mõtlesime Number 9'sse minna aga seal oli palju rahvast. Kes ei tea, siis Vertigo on peaaegu, et tagasi - uute omanike ja uue sisustusega. Isa rääkis juba mitu päeva midagi tuttava India restoranist nimega Bollywood, mis asub uuel tänaval. Toidukoha peal on töötajatele mõeldud viietoaline vanalinna korter. How awesome is that??? Kui sinna kohale jõudsime oli üllatus positiivne, sest sealne toit, interjöör ja teenindus on lihtsalt ... superluks! Pole kunagi nii häid kevadrulle ja tom kha suppi söönud. Raudselt lähen tagasi!


Nüüd imetlen käes olevat suurt haava, mille nõude pesemise käigus endale soetasin ja imestan, et minus veel verd voolab. Loodetavasti ei mõjuta see tänast tennise mängimist.


A! Ja ennist mainisin midagi headest uudistest. Sellest nii palju, et tõotab tulla töine suvelõpp ja kui tubli olen, siis ehk saan kooli kõrvalt väga vägeva tööga head raha teenida. Lets keep our fingers crossed!

Nädalavahetus Nõval - Soome vs Eesti

Reede õhtune arrival

 Laupäeva hommik

 ... Ja pühapäeva hommik

Elisabeth sai meil kahekümne aastaseks ning seda tähistasime Nõval, Kipperikeste villakeses. Sõiduga alustasime juba reede õhtul, kui Elisabeth võttis mind ja Priitu peale. Ja nii algas peaaegu kolme päevane möll. Ilus oli. Sandra tuli ka laupäeval kohale ning valmistas Lucca-special toidud, mis said oioioi, kui palju kiita. Pikas lauas istudes pidi igaüks Elisabethi kohta mõne loo rääkima. Kohati naersime end vigaseks. Saun ja mullivann ning jõevähi püüdmine oli ka omaette värk. Öösel saime magama jääda Soome karaoke saatel. Enne seda sai kõvasti punši joodud... ja pildistatud.