Tere!

Mul pole üldse fotosid, mida siin jagada, mis ei tähenda seda, et ma pole midagi usinat teinud. Mul on suhteliselt kirev elu praegu. Ise ka vahel imestan, et kuhu see viib? Täna selgus. Päris pikali maha lõi. Uus situatsioon jällegi ju.

Ma käisin näiteks Vihula mõisas, mille kirjeldamiseks ei jagu mul sõnu. Siiralt ja kõige paremas tähenduses - praegu on imeline aeg seda kohta külastada! Seal on maagiline õhkkond, lambad, tiik, sügisene sissesõit allee saatel, tuuleveski, spa, fantastiline hommikusöök, rataste rentimise võimalus ja veel fantastilisem õhtune keskkond restoranis La Boheme ning uskumatu luksus. Eestimaa võib ikka üllatada!

Olen kinos käinud kolm korda - puhastus, ainult armastust, ajasõlm.
Kõik kolm filmi meeldisid meeletult. Kõik kolm filmi erinesid teineteisest meeletult. Ajasõlm üllatas väga. Puhastus on lihtsalt geniaalne ning ainult armastust - tuletab meelde seda, et igapäevasest ebameeldivast rutiinist on raske vabaneda aga ehk aitab Itaalia kaasa?

Kooli pole ma endiselt sisse elanud. Asi on tõsine. Vahest peaks õppima? Ei? Ja? Võiks nagu...

Kodunt põgenen ma tihti aga täpselt sama kiirelt tulen ma ka siia tagasi ning naudin igat hetke, sest hoolimata kõigest... ma tahan iseendaga aega veeta. Ma meeldin iseendale. Me saame hästi läbi. Paremini, kui kellegi teisega. 

Minu jaoks on äärmiselt tähtis see, et oleks, mida oodata. Praegu mulle tundub, et midagi nagu on tulemas...

Veel tahan ma öelda, et horoskoobid lähevad täide. Ilma naljata! 

Nii naljakas on see, kuidas sa lood endale mingi idee ja midagi unistuse laadset valmis ning mõne aja möödudes hakkavadki asjad looma. Tehke ka. Minu puhul on alati see ilmatu suur tahtejõud pööraselt hästi töötanud ja imesid korda saatnud.

Ann ütles mulle eile õhtul, et ta on õnnelik. Nii õnnelik, et kohe kardab, et midagi läheb viltu. See on suur asi, sest ma pole seda tema suust ammu kuulnud. Pani mõtlema... siiani mõtlen. 

Me korraldasime Robertile suure üllatuse, nii kahekümnenda sünnipäeva auks. Läksin kella kolmeks Anni juurde ning tema läks omakorda Robertiga kinno, et viimast igal võimalikul moel Tiskrest eemale hoida. Peale kino plaaniti teatrisse minna. Väga kahtlane komplekt... aga teatrit polnud tegelikult plaanis külastada. Ann 'unustas' piletid koju ja siis nad pidid kahekesi marsaga Tiskre tulema. Kurb küll aga hoolimata sellest ootas neid Salu tee 9 üllatus. Ilus pidu oli, mis tõestas seda, et inimesed on suuremaks kasvanud. 

Mul on heameel, et läbi selliste olukordade näevad inimesed, mis nende ümber on. Vahel ju kipub meelest minema ja ma üldsegi ei heida seda ette... see on loomulik.

aga olgem ausad - peostaar oli ikkagi see kook.