Naljakas on olla, sest olen üheksa kuud niisama lusti löönud ja lilli söönud, ent nüüd pean tubliks hakkama, kell pool kaheksa ärkama ning stipendiumi tublisti välja teenima. Jah, kool on käes - kurb või tore, seda ma ei tea.    

Reedel ja laupäeval käisin pidus. Peod need suured väga polnud aga nagu lubatud - kodunt ma end välja vedasin ja inimestega juttu rääkisin. Reedel käisime Priiduga Ramueli juures. Kella kolme ajal saime Lucca rahva taksoga tasuta Kadriorgu. Priit tegi natuke nalja ja magama saime jumal teab millal. Hommikul vedasime end läbi mingi ime poodi, ostsime palju-palju-palju süüa ning vedelesime kella kuueni voodis. Mina pidin tegelikult veel tööle minema aga sinna ei jõudnud. Ikka veel pole jõudnud... Igatahes õhtul jõudsin Tabasallu, et Cathlini 18'ndat sünnipäeva tähistada. Rääkisime Mariega juttu, naersime vaese Catu üle, kes pidevalt süüa juurde meisterdas ning vaatasime niisama Tabasalu rahvast, kel ühes käes viin ja teises käes pealekas - nii nad oma pidusid päevast päeva korda saadavad. Kaheteist ajal helistas Marie Annu emale, kellega me Annule lennujaama vastu läksime. Nägime Annut, rääkisime nati juttu ja lasin end koju ära viia.   Vahepeal olen koduloomad küla vahelt kokku korjanud ning koju toonud. Nii armas. Tundsin neist nii puudust ja nüüd saan jälle kassi nurrumise saatel magama jääda ning Monaga õhtuti jalutamas käia. Elagu lemmikloomad!  

  Eile, pühapäeval, käisime isa, Priidu ja Annuga Jõgeval mingi-asja-avamisel (tehas?)(õli?). Seal sai palju süüa ja natuke Maarja-Liisi ning Koit Toomet kuulata. Tegelikult oli isegi täitsa lõbus. Ikkagi tasuta toit ja kontsert. Koju jõudes, oli Sandra maailma parimaid muffineid küpsetanud - söömine jätkub endiselt aga trennist pole kuulda midagi, nii ma siis otsustasingi tänasest end jälgima hakata aga sel teemal ma pikemalt ei peatu...   

KOOL algas täna. TTHK - suur kool. Erinevad korpused ja üle tuhande õpilase. Klassis peamiselt tüdrukud - üks rastast poiss. Kooli põhimõte on hea - kui õpid hästi, saad igakuiselt stipendiumi. Klassijuhataja tundus esialgu meeletult tore. Süüa saame riigi eelarvest, vist? Ühesõnaga maksma ei pea ning nagu ma aru sain, siis transpordi raha on võimalik tagasi taodelda. Esmamulje on normaalne. Eks näis, kuidas hakkama hakkan saama...     

Peale kooli sain Annuga kokku, kellega tähistasime Joanna looderdamise lõppu sfääris salatit süües. Rääkisime juttu ning läksime bestsellerisse kakaole. Vaatasime Belgia pilte ning suundusime kodudesse. Ilm on fantast ja sügis ongi käes, nii kiirelt! Seniks aga - ilusat kaunist toredat kooli teile !