Tänavu aasta on mul vedanud, sest sain tähistada oma sünnipäeva kaks korda, millest üks läks isegi õnneks. Uskumatu, kui palju ma naerda sain. Pole ammu lihtsalt kõht kõveras kell seitse hommikul laua all Sandra ja tema burrito üle naernud. Tahaksin kõik naljad üles kirjutada aga praeguseks on nendest minu mälus säilinud ca 30% 


Hommikul aeti mind laulu saatel üles Kakumäel isa juures. Traditsioon peab säilima. Hommikusöök oli parim, rääkimata ootamatutest kingitustest. Hiljem tulid mulle veel külla Tiia ja Elisabeth ...

Päeva sain nautida korra üks kodus, sest Sandra oli tööl ning ootasime tema vabanemist, et minna edasi Swissi 30. korruse Horsizont'i. USKUMATU, milline vaade sealt avanes. Vertigo on selle kõrval väike hädine putukas. 

Paremat pilt mul kahjuks emmest ei ole ...

 Pilt Sandrast on lihtsalt geniaalne!

Peale Swissi tormasime Sandraga koju. Varsti liitusid meiega Ann, kes kinkis mulle maailma kõige armsama kaelakee, Mari ja Minna ning Mari saabus ilmselgelt nii...

,, Sandra, tee meie silmadest ainult pilti ! ,,

 Aasta parim pilt!

 ... Ja siis ma sain Priidu, Mari ja Kristjani käest maailma kõige ilusamad orhideed!

 Saime natuke oldud, kuni lihtsalt enam ei suutnud, sest kõht oli nii tühi ning ainuke arvestatav koht söömiseks tundus tol hetk viru tänava mäkk! Taksos panime Annu bagaznikusse. Mäkis oleksin äärepealt saanud osaliseks töötajate sünnipäevalaulule, ent nad otsustasid siiski lõõritamise asemel mulle komplimendiks tassi cappuccinot teha. Thank god! Jalutuskäik jätkus Balousse, ent ilma Minnata, kes oli meie kahjuks oma pangakaardi maha unustanud. Tee peal kukkus Ann ning minu mõnus mõistus ütles, et vähendamaks piinlikkust heidan tema kõrvale end maha. Peagi tuli härra Politseionu ning ma rääkisin talle meie loo ära. Ta tundus mõistev olevat. Balous naerdi mu passipildi üle. Varsti ühinesid meiega Priit&co  ning armaskallis pidu võis alata...

... Baloust lahkusime Annuga ning jalutasime Hollywoodi ette, mille olid üle võtnud Simple Sessioni lapsed. Istusime pingi peal ning naersime purjus inimeste üle, kes pidevalt koperdasid ning kukkusid. Saime juttu puhuda soomelaste ning belgialastega. (KUS KURAT ON KUKU KLUBI???) Sealt suundusime edasi Patrickusse... või õigemini selle ette, kus Ann sai kokku Kristoga. Varsti tuli Priit mulle HEAD ÖÖD soovima ning meie Annuga jalutasime edasi mööda vanalinna kella poole kuueni, kuni saime Sandraga kokku tacos. Ma tean, et seal sai ka veel nalja... Koju tulles, leidsime eest Mari, kes oli kahjuks pidanud varem minu poole tulema, sest ta meil natuke alaealine veel ... Magama me veel ei saanud. Naersime piltide üle, laulsime don't brake my heart'i, tantsisime robottantsu ning tegime emoringi elutoas. Varsti otsustas purjus Sandra, et ta peab uuesti linna minema. WINWIN meile, saime voodi endale! Magama oli au minna kell seitse... või midagi sinna kanti.

NII ARMAS OLI KÕIK!