Teisipäev vastu kolmapäeva ööd ärkasin kella kolme ajal üles. Väljas oli nii ilus, valge ja puha. Uni läks ära ning millegi pärast naeratasin aga peagi jäin kurvalt mõttesse, et kas tänavu aasta suvi tuleb täpselt sama depressiivne, kui see oli 2009 aastal, kus kõik väljas mässavad aga mina lähen kella kaheksa ajal magama. Ma ei tahaks säärast kordust. Hetkel on tõesti jama, sest käin tööl ja koolis korraga ning pole päikest näinudki, rääkimata töö ja kodu välistest inimestest. Loodan siiralt, et järgmise nädala lõpuks muutub olukord positiivsemaks. Sandra kolis välja ja varsti on juunilõpp käes, kus Ann sõidab eikunagimaale. Ja kõigele lisaks ... öhöhöhööö... emo'tund on läbi!!! Ma saan varsti palka ja sõidan Rootsi ning siis on elu lill! A, ja ... mm... just !


Ma nüüd füüsika tasemetööks õppima, sest noh... see on normaalne, et inimesed 8. juunil õpivad, kui väljas on faking 60 kraadi sooja. Hurraa! Olen õnnelik oma valikute üle... aga võib-olla ei ole ka. Kes seda teab?