Eesti täiesti oma asi ...

Puhkus Komeedis...

Ülemiste on vallutatud maasikate poolt...

Mind on tabanud miski, mis on sõnuseletamatu. Laulupeolised teevad kadedaks. Kujutan ette, milline feeling on pealinna suure seltskonnaga tulla ja siin nädala otsa proovides harjutada, rongkäigus jalutada... lauluväljakul laulda! Tantsida! Väga võimas.


Ja mida ma tegelikult öelda tahan on see, et olen uhke nii ilusate inimeste üle, kes organiseerivad ja toovad rahvustraditsioonid meieni. See on imeline!


Reedel ja laupäeval olin Sakus. Käisime Mariega mullivannis... öösel...väljas... Ja hommikul võttis ta hobuse ning läksime randa. Oi, milline tähelepanu. Tohutult häid pilte oleks saanud, kui Fine ja Marie merevees möllasid. Väga võimas. Ja millise imelise ilmaga meid õnnistatud on. Mind isegi ei häiri tõsiasi, et pesta tahaks iga tunni tagant. Palavuses on midagi head.


Kahju on aga sellest, et ise reaalselt laulu- ja tantsupidu vaatama ei jõudnud. See-eest ei pea Lauluväljak kaua ootama - järgmine reede Cranberries it is!