Teisipäeval läksin Soome. Terve päev kõndisin suu ammuli üksi ringi ja iga jumala kord on sama lugu - Helsingi on nagu niiiiii ilus! Kahtlaselt Pariisis olemise tunne tuli. Ilm on seal alati soe ja päikseline... see on neil põhiseadusesse raiutud aga promenaad ja pff... need kohvikud, kus inimesed istuvad nägudega tänava poole ning kus taldrikud ja muud söödavat-joodavat pakkuvad nõud on pisemad, kui ette võiks kujutada. See näitab klassi! Ja mind peaaegu ei häirinudki tõsiasi, et midagi erilist osta ei olnud. Uus kaup on kõik kohal ja allahindlused on minevik, ent ainuke pood, kus ma tõesti südamega asja juures olin ja potentsiaalseid asju selga proovisin oli Monki . Vahepeal suutsin paanikasse sattuda, sest kell hakkas tiksuma kojusõidu poole aga minul polnud ühtki asja ostetud, ent selle probleemi lahendasin ruttu. Kohustuslik Ben&Jerry ja mäkk olid nii hirmkallid aga noh... see oli see väärt.

... usun, et minu suur vaimustus Soomest tulenes sellest, et pole aastaid Eestist eemale saanud. Vot, kui vähe on õnneks vaja.