Ann ütles mulle eile õhtul, et ta on õnnelik. Nii õnnelik, et kohe kardab, et midagi läheb viltu. See on suur asi, sest ma pole seda tema suust ammu kuulnud. Pani mõtlema... siiani mõtlen. 

Me korraldasime Robertile suure üllatuse, nii kahekümnenda sünnipäeva auks. Läksin kella kolmeks Anni juurde ning tema läks omakorda Robertiga kinno, et viimast igal võimalikul moel Tiskrest eemale hoida. Peale kino plaaniti teatrisse minna. Väga kahtlane komplekt... aga teatrit polnud tegelikult plaanis külastada. Ann 'unustas' piletid koju ja siis nad pidid kahekesi marsaga Tiskre tulema. Kurb küll aga hoolimata sellest ootas neid Salu tee 9 üllatus. Ilus pidu oli, mis tõestas seda, et inimesed on suuremaks kasvanud. 

Mul on heameel, et läbi selliste olukordade näevad inimesed, mis nende ümber on. Vahel ju kipub meelest minema ja ma üldsegi ei heida seda ette... see on loomulik.

aga olgem ausad - peostaar oli ikkagi see kook.