Ema, ma olen Barcelonas!

... mitte, et selles midagi ebanormaalselt uskumatut oleks. Me ei ela ju Nõukogude ajas, eksole. Pealegi saab lennupiletid Ryanairist ca 160 euroga. Hiljem tsekid airbnb.com'st endale muheda kesklinna korteri ja no... sinu ülesanne on lihtsalt kohale tulla.

Ma ei hakka valetama. Mul puudusid igasugused ootused. Barcelona... möh. 

Lennukist maha tulles võttis mind vastu soojamaa päike ja meeletult mõnus tuul. See sama tuul, mis mind augustikuu alguses Komeedi terrassil paitas. Oktoober 13 ja mina tahan kõik riided seljast võtta (naissoost liputaja?) ning lihtsalt murule pikali heita. Tundsin, kuidas keegi mu akud laadima pani. Nägu läks naerule.

Kõik endine oluline oli nüüdne kama.

Pole ime, et need lõunamaalased teada-tuntud ludrid on. Siin nii kuradima chill ju.

Väike tapas. Väike sangria. Väike häng.

Räägin kõigest pikemalt, kui oma 'kama-tsoonist' välja tulen ja asjadest reaalselt hoolima hakkan.

See nahktagi oli tegelikult ebavajalik. Mul oli palav. Väga palav.