Laupäevad ja pühapäevad on meie majas hinnas. Üritades võtta igast minutist maksimumi, ei püsi me hommikuti kaua voodis (väikeste eranditega, kui D-vitamiin on kehas miinustes). Eile ärkasin üles mõttega salvestada kõik, mida korda saadame, fotodesse. Siin ta on!
Tõnis oli ärkvel juba kella kaheksast ja keksles midagi Ristikheina Kohviku omletist. Kuna kohvik avatakse üheksast, siis pidi ta pisut veel kannatama. Sellegi poolest lendasime platsi ja tellisime oma tavapärase valiku - smuuti, caffe crema, omlett, puder... croissant, ja muu taevalik.
Kell oli endiselt debiilset vähe ning kõik asjalik oli endiselt suletud. Õnneks kobis päike pilve tagant välja ning otsustasime niisama jalutada. Tallinna vanalinn ei väsi mind üllatamast. Veel reedelgi, kui tähistasime Tai Bohis Mirjami tagasi tulemist Eestisse, arutasime Tallinna üle. Ei jõua ära imestada, kui mõnus ja kodune meil siin ikka on...
Vahepeal läksime sooja otsima Rahva Raamatusse, kus oli nii ilus valgus!
Tõnise tavapärane olemine...
Analoogkaamera filmi saime selle seisuga täis pildistatud. See põnevus, mis sealt lindilt tulla võib, veel säilib.
Raekoja platsilt suundusime edasi vinüülipoe suunas ja võtsime kursi Harju tänaval asuvasse gurmeepoodi, kus muidu polegi ehk midagi erilist, aga seal pakutakse teed-kohvi ning istumine on tänava poole. Väga mõnus!
Rataskaevu tänaval nägin ma esmakordselt Tallinna nunnumat antiigipoodi. Kahjuks oli see suletud... mhmh...
Lõpuks oli kell nii palju, et saime uksest sisse sinna, kuhu esialgu plaanisimegi. Linnagalerii võlus vastuolulise näitusega "Riik ei ole kunstiteos", kutsudes üles arutlema riigi ja rahvuse keerukatel teemadel. Lahatud probleemid olid minu jaoks natukene üle paisutatud ja panid pead kangutama, aga teostus on väga professionaalne ja lihtinimeselegi arusaadav.
Näitusel uuritakse riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi olemust ja problemaatikat ning nende praegust muutlikku olukorda Euroopas natsionalismi ja populismi taaselustamisel.
Viinud filmi Solarisse ilmutamisse, sõitsime läbi ka Sakala tänaval asuvast hiljuti avatud Furgneri mööblipoest. Kadriorg vajab endiselt mõningaid (paljusid!) esemeid, alustades diivanist. Viimase me sealt leidsimegi - täpselt seesuguse nagu mõtetes üles ehitanud olimegi (pildil on miski muu). Nüüd peab kuuke ootama...
Õhtul läksime edasi Kalamajja, kus meid võõrustas Siim (ühtlasi tähistas oma sünnipäeva). Tegelikult oli ürituse naelaks too valge kass, kes radiaatori pealt kaugemale ei jõudnud.
Siim võttis kapist välja tuttava tuttava valmistatud võililleveini, mis, ka kõige parema uskumuse juures, ei maitsenud kõige paremini (potentsiaal oli olemas!). Muidu oli nii vahva - sõime ramenit, vegan nachosid, kohupiima kooki ning kuulasime, kuidas Maria laulis meile The Animals'i The House of the Rising Sun'i. Kirev seltskond näitlejaid, kunstnikke, muusikuid, õpetajaid...
Õhtu lõppes Sikupilli Prismas sarnaselt hommikule: Tõnis nõudis švipsis peaga, et me läheksime 24/7 poodi ostma hommikuseks omletiks koostisaineid. Ta oli varasemalt Sandralt uurinud, kuidas täpselt seda imelist Ristikheina omletti tehakse.
Täna on aga pühapäev. Järgmine nädal toob palju põnevat ja ehk paistab ka minu õuele üks lootuse kiireke, mis muudab edaspidiseks tükk maad lõbusamaks.
No comments:
Post a Comment