Mina ei tea... Reedel käisin Annuga kinos shreki vaatamas ja siis mängisime igavaid ning sõime pastat vapianos. Õhtul saime vanematega kokku, kes olid endale ma-ei-tea-mis-puhul swissi toa võtnud. Päris kena vaade avanes kahekümnendalt korruselt. Tšekkasime üle ka horizondi, mis on veel kümme korrust kõrgemal. Kena. Läksime ostsime poest shampust ja suundusime Krissu poole. Kiirelt läks see õhtu. Käisime Annuga basseinis ja jooksime niisama ringi. 

Hommikul avastasime, et linna kella kaheksaks ei saa, sest marsad nii vara ei liigu. Üritasime korra isegi maantee äärde kõndida, et seal äkki keegi hull liigub linna poole ja tahab meid oma auto peale korjata aga veerand teepeal väsisime ära ning läksime Krissu juurde tagasi. Kõik magasid. Mina ja minu kaval mõtteviis saatis isale sõnumi, kes meile järgi tuli. Annu linna ei läinud. Korjasime peale sissemaganud Sandra, kes pidi minema kella kümneks eksamile. Enne seda liitusime vanematega hommikusöögiks swissis. Kaunis. Samal ajal, kui vanemad Sandra kooli viisid, tegin mina kiire uinaku maailma parimas voodis. Päev möödus linna peal - käisime virus ja rotermannis, kus olid müügil jube head eesti maasikad. Pärast sõime arigatos ning läksime koju tudule. Õhtul suundusin Priidu juurde Kadriorgu. 

HEHEHEHHEHEEEE