Täna, kirjanduse tunnis, ringi vaadates avastasin sajandi mõtte - igas klassis on oma Marid, Kerstid, Karitid, Daisyd, Priidud, Krissud ... ja isegi Pätud. Minu suurepärases rühmas käivad paar inimest, kes sarnanevad täpselt endisele Tabasalu klassile... või olen ma lihtsalt nii desperate igatsusest armaste Tabasalukate järele?
On üks tüdruk, kes pole küll välimuselt pikkade blondide juuste ning naljaka häälega, aga tema kõneviis, naljad... need kõik on nagu Maril. Ja Linda... Lindaga tekkis mul klapp esimesest päevast. Tänaseks ta küll läks meie rühmast tagasi oma kooli Kohilasse, sest tegemist on viielise tüdrukuga, kes tundis, et tahab siiski korralikku haridust saada. Ta on pikk, peenike, imekaunis ja kõigele lisaks ülimalt, ülimalt ilusa iseloomuga - täpselt nagu Kersti. Ja kaksikud - Kalli ja Kelli Pai. Tüdrukud on täpselt identsed. Nad on hästi lühikesed, naljaka hääle ning huumorisoonega. Nagu Daisygi, on kaksikud natuke käest läinud - hilinevad tundi ja segavad korda (mõttes ma praegu muigan...)!


Kool on tore, ent millegi pärast ei tunne ma hinges täit rahu (klišee). Loodetavasti saan endast varsti sotti. 


A, JA ! MA SAIN TÄNA MATEMAATIKAS JA VENE KEELES VIIED!!!