Esmaspäeva hommikul, koeraga õue minnes, ei olnud väljas kedagi. Inimesed, ja eriti kallid koolilapsed, olid vajunud sügavasse unne, ent mina, kes ma vapper koolihing, tundsin, kuidas tänane praktika mind sööma kipub. Ja mul oli õigus! Seeliku vooder mugis mind elusalt.