Teate seda nalja, kui koolis on tulemas kontrolltöö ja siis sa lindistad kordamisküsimuste vastused diktofoniga telefonisse ning hiljem kuulad töö ajal neid kõrvaklappidega? Nojah, mina hiljuti avastasin enda jaoks selle süsteemi ning tänu kaunile tehnikasajandile sain isegi füüsika tasemetöö ilma ühegi veata puhta viie. Tegelikult olengi kaks korda seda geniaalset süsteemi kasutanud... ja enam ei kasuta ka!
Bioloogia tunnis oli haudvaikus. Kõik tegid tööd. Mina, kes ma nii tubli, sain töö ruttu valmis ja viisin õpetaja lauale. Kõrvaklapi võtsin muidugi kõrvast ära ja ootasin chillides tunni lõppu. Igav oli ja mõtlesin, et jube lahe oleks see mula telefonis kinni panna, no nii igaksjuhuks... ja siis tõmbasingi kõrvaklapid telefoni tagant ära... Kujutate ette? Haudvaikuses klassis hakkab äkitsalt mängima valjuhääldi peal minu imekaunis tehniline hääl, mis jutustab pikalt ja laial ribosoomide ning lüsosoomide ülesannetest. GENIAALNE! Vot see oli see hetk, mil mõtlesin enesetapule. Tahtsin vajuda maaaaaaalllaaaaaa!


Õpetaja küsis, et mis see nüüd siis on? 


Vähe sellest, et ma pidin tunnilõpuni õpetaja pilke vältima, tuli meil sama õpetajaga veel üks tund otsa. 


Hiljem tuli Lisette minu juurde ja ütles, et oleksin pidanud kauem seda juttu üle klassi laskma. Ta sai sealt kontrolltöö jaoks KAKS vastust! Mulle tundus see nii pikk aeg, mil ma oma telefoni taskust kätte üritasin saada ja seda STOP nuppu vajutada. Elu pikimad 20 sekundit...


Õpetaja pani muidu mulle selle töö eest nelja. Ta ei öelnud mitte midagi. Mulle meeldib see õpetaja. Alati on meeldinud ja endiselt meeldib...