*

Thursday, March 15, 2012

Käisin nädalavahetusel kaks korda kinos. See fakt tõestab vaid seda, et Tallinn kipub väikeseks jääma ning tegevustest tuleb puudu. 'X-projekt' kujunes oodatust paremaks. Saalisolijad plaksutasid ning ei suutnud naerupisaraid tagasi hoida. 'Me ostsime loomaia' oli aga suhteliselt uinamuina. Küll aga ei suuda ma kõrvale jätta nii tõest ütlust sellest, kuidas vajame elus ainult 20 sekundit julgust, et korda saata midagi suurt ja tahetut. See on nii õige! Tänu varajasele päikesele, on kooli minemine kujunenud niivõrd lihtsaks, et ei suuda ise ka ära imestada. Ärkan kümme-kakskümmend minutit enne äratuskella ja tunnen end meeletult puhanuna. Uskumatu, et ma varajast ärkamist naudin. See-vastu puudub mul igasugune jaks väljaspool kodu midagi korda saata ja eriti trennis käimine on kujunenud suureks seesmiseks võitlusest iseendaga. Seadus pole mind pildistama lubanud, sest vastupidiselt koolipäevadele on nädalavahetused pilvised, mis tähendab seda, et häid pilte, mida olen endale lubanud teha juba liiga pikalt, pole võimalik teha. Jään ootama suve, ehk siis saab korralikus valguses pildistada?! Ja kuna sõpru mul pole olen pidanud ise endast pilte tegema :( Esimene tund autokoolis kujunes täitsa rahulikult... või vähemalt sellist muljet ma üritasin jätta, sest minu seesmine mõttemaailm oli täiesti sassis omadega. Sellest tuleb keeruline aeg. Koolis on rahulik. Keegi ei tea mitte midagi. Mina, kes ma kohe-kohe peaksin riiglikke eksameid sooritama hakkama, ei tea isegi kuupäevasid ega kellaaegu. Korrutan enda rahustamiseks pidevalt, et saan hakkama ja blabla aga mis saab siis, kui magan eksamipäeval kodus aja maha? Ei. Meil saab nalja, mis on meeldiv, sest esimene kursus see koosolemine ja üksteisest arusaamine nii lihtne polnud. Homme lähme Annuga Soome. Meil pole küll raha aga hei, kui kooli ei pea minema, siis miks mitte külastada välismaad? Igatsen reisimist. Tahan nii meeletult kuhugile sõita. Oeh.