Millega ta hakkama ei saaks?
Näitleja, muusik, stsenarist, režissöör, koomik, näitekirjanik.
Pluss ta kannab arvatavasti kõige stiilsemaid prille maailmas.
Allen Stewart Konigsberg.
Woody Allen.
Kiire tutvustus kellelegi, kes ime kombel pole mehest kuulnud:
Härra alustas oma karjääri, kui hakkas viiekümnendatel kirjutama televisooni käsikirju ning naelapea pihta nalju. Kuuekümnendatel tuli Woody Allen avalikkuse ette raamatuga ning hakkas esinema USA's populaarseks kujunenud "stand-up comedy" etendustel. Tänaseks on ta loonud kümneid muigama panevaid filme, milles enamikes ka ise mänginud on. Ja arvatavasti saadud inspiratsioon on tulnud sadadest luhta läinud armusuhetest kui ka veidratest unenägudest.
Kui ma mõtlen pikemalt sellele, milles seisneb postmodernismi idee, mida kirjanikud, kunstinikud ning teised kultuuritegelased öelda tahavad, siis minule jääb sama mulje, mis postmodernismi definitsioonile ehk näib nagu keegi ei püüagi enam olla originaalne, mis pole sugugi halb asi! Mulle meeldib lihtsus. Mulle on meelepärane, kui mõistmaks midagi, ei pea ma enne läbi lugema kellegi elulugu või seisma teosega silmtsi paarkümmend tundi. Siinkohal ongi Woody Allen mulle sümpaatne. Tema filmides kajastuv on niivõrd lihtne ja loogiline, siiras ning humoorikas. Ja mis peamine - kõik tuleb ilma pingutusteta loomulikkust intelligentsist. Pingutatud ning püütud ja ülespuhitud mõte pole pooltki nii geniaalne, kui kellegi spontaanne hetkeidee.
Mingil määral on postmodernismi olemuslik lihtsus nagu taevast alla saadetud kunst kiire elutempoga inimesele. Võtan kätte, lähen vaatama näitust ning lahkun ruumist suurte emotsioonidega. Siuh-säuh ja tehtud!
Mida ma tahan öelda on see, et väärtustage lihtsuses peituvat ilu. Tihtipeale tuleb kooliski ette projekte, milles läbilöömiseks peitub võti sinu enda ees. Ma ei taha kõlada nagu vana ja soiguv tädike aga nii on ju!
No comments:
Post a Comment