“It’s funny how one summer can change so much. It must be something about the heat and the smell of chlorine, fresh-cut grass and honeysuckle, asphalt sizzling after late-day thunderstorms, the steam rising while everything drips around it. Something about long, lazy days and whirring air conditioners and bright plastic flip-flops from the drugstore thwacking down the street. Something about fall being so close, another year, another Christmas, another beginning. So much in one summer, stirring up like the storms that crest at the end of each day, blowing out all the heat and dirt to leave everything gasping and cool. Everyone can reach back to one summer and lay a finger to it, finding the exact point when everything changed. That summer was mine.”

Jah. Ja sellised me praegu olemegi. Mõtleme, et mida veel saaks selle suvenatukesega teha... Kõik on nagu ära tehtud. Pinksi Telliskivis mängisime, F-Hoone ja Kukekese terrasse külastasime, Pegasuses oleme püsikliendid, Harjumägi ning Vabaduse väljak on meid ja meie veinipudeleid näinud rohkem kui korra, koju on jalutatud varavalges mitmeid kordi, katusekino filmid on ära vaadatud, Tallinn Ballooniga sõidetud, Must Puudel on muutunud üksluiseks ning Komeedi katusel on näod juba tuttavad. Nüüd oleks vaja veel jalad liivas tantsida hommikutundideni, sõita paar ringi skuutriga ja lihtsalt olla... nautida neid valgeid (mitte enam nii valgeid) õhtuid.