Barcelona on võrratu. Sinu võimalus on ühendada suurepärane linnapuhkus rannapuhkusega. Liida sinna juurde cava ja sangria, hea seltskond, soojad suveõhtud ning üüratu lust ja lillepidu. Kas tulem pole mitte võrratu?
Kui Grete ja Stefi pühapäeval Barcelonasse jõudsid, saime kokku õhtusöögiks (varajaseks lõunasöögiks hispaanlaste mõistes) El Cercle restorani terrassil vanalinnas. Peale võrratut toitu ja paari Aperoli hiljem matkasime vaatama midagi erakordset.
Montjuic Magic Fountains paljastavad oma ilu ainult teatud päevadel ja ainult teatud kellaaegadel. Tulede, muusika ja vee kombinatsioon segatuna linnatulede ja suurepärase vaatega andsid mulle taaskord aimu, et elu on ikka väga-väga ilus.
El Cercle terrassile sattusin mina nädala jooksul kolmel korral. Soovitan soojalt. Saadaval on Jaapani ning Hispaania köök. Hea vaade ja tore olustik.
Peale õhtusööki kell 20.00 jalutasime veel ringi, et siis omakorda süüa kell 23.00. Ma pole vist kunagi nii palju söönud, kui ma Hispaanias praegu sõin... Appi!
Hotelliga vedas meil väga. Kena, puhas, hea hommikusöök ning üsnagi lähedal kõigele ümbritsevale, st natuke jalutada ja oledki rannas või kesklinnas.
Grand Hotel Centrali katusel asuv Skybar oli meeletult mõnus. Ilus vaade, kenad teenindajad... Mõnus olemine. Soovitan taaskord soojalt. Kasvõi kokteilimiseks...
Peale Skybar'i läksime ületee asuvasse restorani tapatama. Ma ei mäleta toidukoha nime aga ma mäletan, et pudel cavat oli seal 17 eurot. Toidud olid ka (vist) head. Ütleme nii, et selleks hetkeks... noh... ma ei mäleta väga midagi.
Peale söömist vedasime end randa, et minna Opium klubisse - esmaspäeval. Seal oli väga hea muusika ja mõnusalt rahvast. Õhtu oli meeletult koomiline ja juhtus nii mõndagi, mida peaksime ehk enda teada jätma... aga ei midagi halba. Kõik oli ilus!
Järgmisel hommikul vedasin tüdrukud Barcelona tippude tippu - korralik retk! Aga see higi ja veri oli kõike väärt, sest vaade, mis Bunker del Carmelilt avanes... uskumatu! Must-go, kui Barcelonasse satud.
Riskisime anda kaamera tundmatu kätte, et too meist pilti teeks...
Ja siis kerge matk Güelli parki... Gaudi tegi taaskord tublit tööd.
Viimane õhtusöök Gretega. Stefi oli selleks ajaks Brüsselisse tagasi sõitnud ning meie otsustasime paella kasuks taaskord El Cercle katusel. Pudel roosat veini ja cava hiljem... tuju oli hea ning olime valmis Barcelonaga selleks korraks adios ütlema.
Istusime seal nii kaua, kuni meid välja visati...
Järgmise korrani!
(Mul pole täna erilist kirjutamismotivatsiooni. Ehk teinekord olen pisut loomingulisem oma kirjutistega? Hetkel tuli seesugune kuivem variant. Aga see-eest on head fotod, mis? Eks? Eks!)
No comments:
Post a Comment