Kaks päeva kooli ei jõudnud. Võtsin tuimalt enda kasutada paar vaba päeva ja kusjuures ma ei istunud tühjalt kodus. Eile õmblesin Sandrale lumehelbekese seeliku, valge ja puha tüllist. Peagi selgus, et jõulupidu jääb siiski ära ning seelik on asjatu...
Täna hommikul jalutasin linnas, üksi. Ilus on see vanalinn. Ootasin Sandrat, kes läks Harry Potterit kinomajja uudistama. Jõudsin käia Evald Okase näitusel. Vana on juba 95. aastane. Tubli mees! Uksest väljudes tundsin, kuidas minu kunstiinimese ego tõusis troposfäärini ja selle hääbumise vältimiseks hüppasin läbi Nunordikust. Seal olles meenus, kui vägeva poega on tegemist. Soovitan teil kõigil oma jõulukingid sealt hankida - eestimaine, omapärane ja kõigele lisaks väga väärt kaup! Kolasin läbi absoluutselt kõik võimalikud poed ja valisin välja endale kingitusi. Ilusaid asju, meie kõigi kahjuks, on palju. 
Õhtul istusin Annuga Revalis. Tellisime kolme erinevat sorti kooke, rääkisime äriideedest, õpingutest, üürikorteritest, rahast - kõigest olulisest. Jalutasime hiljem mcflurryni ja siis kuulasime ipodist vanu laule täis mälestusi. Harju tänava uisuplatsil mängis Michael Jacksoni menulaul 'smile'... Ilus laul on, kuulake järgi.
Sain oma uue tunniplaani. Reedeti on kool kella üheni. Lõbus on see elu. Täna ärkasin sõnumi peale, mis ütles, et haridusministeerium kandis kontole õppetoetuse. Elagu Tallinna Tööstushariduskeskus...(meil on 16. detsembril üüberis jõulupidu... muhahhaha)


Jõulud on kohe siin ja kas see mitte ei tee meid kõiki õnnelikumaks?