Peale väsitavat, surmavat, peaaegu, et pisarate rohket esmaspäevast praktikat, suundusin koju ning läksin magama kella kuue ajal, mis on tegelikult normaalne. Ebanormaalne osa selle kõige juures on, et ärkasin ehmatusega teisipäeva varahommikul kell veerand seitse. No, vot see oli küll see koht, kui sa ei saa elust mitte midagi aru. Sisemine paha mina usub, et Sandra toppis midagi bolognese sisse aga kes teab? Ma uurin selle peale kooli järgi. Bologneset on natuke järele jäänud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment