See on täieliku kiiksuga laul aga no...miski ei sobi praegu paremini minu meeleollu! Mul on motivatsioonipuudus. Vahet pole see tulevik! Ma ei jaksa koolis käia ja targaks saada ning kevadel eksameid teha. Okei. Aitab nüüd... 

Teisipäeva hommikul ärgates olin kurb. Kurb kohe... kohe, kui ärkasin. Avastasin, et kõik on läbi. Kõik oodatu - jõulud, aastavahetus, ilus aeg. Selle austuseks tuletan blogile veel viimast korda meelde jõuluõhtut. Meie ei lugenud see aasta salme, vaid igaüks pidi rääkima heateost, mille möödunud aastal korda oli saatnud. Minul ei tulnud ühtegi meelde, ometigi olin mina see, kes selle idee välja käis. Raskeks läks lõpuks.

Tilgu rannas laineid püüdmas

Ja nüüd paar eriti halva kvaliteediga, kui äärmiselt heade mälestustega pilti meeldejäävast õhtust (also known as the night when annu muutus sirgeks)...

(NÄE ANNU! Üpris uncool pilt minust!) :D

PS! Ma ei jätnud seda pilti meelga miniformaati!

Nüüd lähme ja teeme midagi häääääääääästi vahvat!