*

Tuesday, May 14, 2013

Täna hommikul, esimese asjana, läksin kööki, korjasin kokku vajalikud ained ja vahendid ning hakkasin aknaid pesema. Minu hommikune idüll seisneb selles, et otse voodist näen aknast välja. Jah, võib põhimõtteliselt öelda, et päike on see, kes mind üles äratab ja austusest kogu kliima ning kevade vastu, otsustasin olla hoolas ja vaate teravamaks teha.

Vajalik fakt mainitud, suundun möödunud nädalate juurde.

Käisime ja vaatasime üle Horisondi kokteilibaarile lisaks ka restorani. Alguses näis menüü liiga utoopiline aga üllatavalt rahule jäin. Enneolematu teenindus, riigi parim vaade ning äärmiselt armas perekond.

Olgu öeldud, et mul oli (rõhk sõnal 'oli') päris pikalt saia-leiva vaba kuu. Kõik läks metsa siis, kui teenindaja tõi ette 70 erinevat sorti sooja saia-leiba-ciabbatat ja kandis lauale vaagna hummuste ja pestode ja võide ja... enne sööki kõht täis!

Raekoja restoranid pole suunatud kohalikele (200cl mahla 2.80€) aga seal on arvatavasti kõige soojem ning päikesepaistelisem chillimispaik üldse! Istusime ühe koha peal üllatavalt pikalt, arvestades Marko anxiety disorderit, mis ei lase tal kauem, kui kuus minutit samal ruutmeetril püsida.

Käisin töökohas koristamas. Avamine on lükkunud edasi nii palju, et olen juba väss.

Koidus avati talve hakul seltsimaja asemel kohvik. Pean siinkohal mainima, et tegu pole absoluutselt millegi erilisega ja isegi hinnad, mis sa arvaksid, et on taolises kohas üllatavalt soodsad, annavad soovida. Sellest hoolimata on kohvik rahvast täis KOGUAEG! Ma ei saa sealt mööda ka sõita, sest pargitud autod on blokeerinud tee. Mitte, et mind miski häiriks. See on äärmiselt chill idee ja siin kandis väga vajalik ettevõte.

Peale Tallinnas toimunud öölaulupidu jäime üllatavalt kauaks linna. Mina, kes ma alkoholi ei joonud, ei virisenud mitte üks kord. Väga chill õhtu. Antud pildil chillib Marko tundmatu mehega.