Et tulevikus heietada ning kirjutada pisut filosoofilistel
teemadel, siis panen esmalt kirja selle kohustusliku postituse.
Mida ma nüüd siis siin teinud õige olen?
Oodanud ja ajanud taga oma kohvrit, mis läks kaotsi teel
Brüsselisse. Esmalt sain teada, et mu pagas on 12 kilogrammi ülekaalus, olles oma 34
kilogrammiga pea, et cargo. Teiseks sain ma teada, et olgu su pagasil
ülekilosid üks või kümme, maksma pead ikka 50 eurot. Kolmandaks sain ma teada,
et pean Stockholmis vahetama lennujaama. Jah, lennujaama, mitte terminali ega
vahekäiku, vaid lennujaama!
Selle kõige käigus ei läinud mitte ainult mina segadusse,
vaid ka minu õnnetu pagas. Ja kohe nii õnnetult, et otsustas ära kaduda. Nii ma
siis chillisin Brüsselis neli päeva igasuguste eluliselt oluliste asjadeta.
Katse omaette!
Kulutasin ennekuulmatul hulgal energiat, kõneaega ning
närve, et pagas minuni jõuaks. Väikeses Eestis käivad asjad kohe kindlasti
kergemini, kui siin, kus ühes kuus külastab lennujaama 2 399515 rännulist.
Ütleme nii, et neil on sügavalt p*hhui, kus su kohver on ja kas see üldse on.
Ma võin sellest asjast omaette romaani kirjutada. Ja ehk kunagi kirjutan ka.
(Ma sain oma asjad siiski kätte. Kõik oli oma kohal ja
terve!)
Olen uuel töökohal õppinud nelja päevaga rohkem kui
üliskoolis kolme aastaga kokku. Kui eelmine positsioon eeldas pigem kergemate
teemade kajastamist, siis täna pean ma töötlema ühes päevas läbi lugematul
hulgal poliitilisi uudiseid. Politico, Euobserver ja EurActive on minu uued
parimad sõbrannad. Koos veedame tunde ning õpime teineteist tundma. Tasa ja
targu.
Kontoris olen avastanud enda jaoks uut ning keerukat inglise
keelt. Teisipäeval jooksid kuulid nii kokku, et isegi Google Translate ei
osanud mind aidata. Kollektiiv on väga rahvusvaheline, seega prantsuse ega
hollandi keelt ma siin ei kuule. Peamiselt ikka seesugune äärmusteni lihvitud
angliskii jazõk.
Kui kedagi huvitab, et mida see European Youth Forum õige
teeb ja kes see Communication Officer õige on, siis võin lühidalt öelda, et me
räägime ning astume noorte eest välja. Peamised probleemid, mis vajavad
lahendamist, on tasustamata praktikakohad, äärmusteni langev töötus noorte seas
ning üleüldine spekulatsioon ja hoiak "noored ei loe, sest neid ei
huvita". Communication Officer haldab sotsiaalmeediakanaleid - säutsub,
kommenteerib, postitab. Lisaks kirjutame ajakirja ning korraldame
suuremat sorti festivale-üritusi. Mis teeb asja põnevaks on see, et European
Youth Forumit tõesõna kuulatakse ja austatakse.
Aga boonusena olen saanud imetleda siinseid kombeid, kus
ülikondades ja pliiatsseelikutes kontoritöölised kogunevad pilvelõhkujate vahel
asuvasse parki, et üheskoos lõunat nosida. Minu kollektiiv on väga kokkuhoidev
ja lahe. Näiteks tuleb igapäevaselt lõviosa töötajatest kokku kell 16.00, et
üheskoos plankida. Challenge’i vältel, ja värisevate lihaste saatel,
jutustatakse poliitilistel teemadel. Vahepeal visatakse hulka ka paar nalja –
ega me kuivikud ole.
Ühinesin paar päeva tagasi ka spordiklubiga Basic Fit (Eesti
mõistes My Fitness). Väga stiilne ja puhas värk ning saale on Brüsselis
sadu, sealjuures konkreetset koduklubi pole, vaid saad külastada ükskõik
millist asutust. Lahe on see, et need on 24h avatud, kuuhind on ca 25 eurot ja
treeningud on ikka sama tuntud mis Eestiski. Ütleme nii, et tänaseks olen
higistanud prantsuse keele saatel rühmatrennides küll ja veelgi.
Tegelikult tunnen puudust kalendermärkmikust. Kuupäevasid, mil on oodata tööalaseid väljasõite, kasvab peale justkui seeni pärast vihma. Lisaks võimalusele pista rinda tõsimeelsete komandeeringutega, on tulemas ka õige mitu põnevat kohtumist, justkui õige EL-saadiku kombel. Tunnen, kuidas kasvan, ent samal ajal näen, kui pisike ma alles olen. See kõik on pisut hirmutav, ja kõige hirmutavam on see, et ma ei taha siinseid inimesi alt vedada, sest lõppude lõpuks valiti mind tööle tuhande kandidaadi seast.
Tegelikult tunnen puudust kalendermärkmikust. Kuupäevasid, mil on oodata tööalaseid väljasõite, kasvab peale justkui seeni pärast vihma. Lisaks võimalusele pista rinda tõsimeelsete komandeeringutega, on tulemas ka õige mitu põnevat kohtumist, justkui õige EL-saadiku kombel. Tunnen, kuidas kasvan, ent samal ajal näen, kui pisike ma alles olen. See kõik on pisut hirmutav, ja kõige hirmutavam on see, et ma ei taha siinseid inimesi alt vedada, sest lõppude lõpuks valiti mind tööle tuhande kandidaadi seast.
Ootan juba põnevusega nädalavahetust, et Brüsselit edasi
avastada. Siin on tegelikkuses hulganisti rohkem põnevat, kui esmapilgul
tunduda võib.
Tulevane poliitik,
Joanna
No comments:
Post a Comment