Viini linnareisil viskas Sandra mingil hetkel jutu sisse lause stiilis, et ma targutan kahtlaselt palju. Diskussioon tiirles ta õhukese jaki valiku ümber. Tema olevat ära unustanud, kuidas Joanna suudab pidevalt "ema" mängida. Ma ei osanud seepeale midagi kosta, vaid jäin natukeseks ajaks mõttesse...
"Joanna, kas sa peaksid rohkem vait olema?"
Olen täheldanud, et mulle meeldib jagada oma elevust ja motiveeritust. Motiveeritust, et täna tegin midagi kasulikku. Motiveeritust saamaks "ühiskonnale kasulikuks kodanikuks". Kui ma jagan oma uut teooriat elust või tervislikkusest, siis ma ei tee seda kunagi kiidulaulu saamiseks. Teen seda elevusest, suutelisusest jagada sinuga oma elevust. Motiveeritust.
Täna suhtlesin Ann-Christiiniga ja jagasin temaga verivärskelt katsetatud nippi. Nimelt lülitan ajavahemikus 22.00-10.00 telefoni airplane mode'i peale. Haiglane komme õhtul viimase asjana ja hommikul esimese asjana sotsiaalmeedias skrollida, tuleb maha matta. Ja selles aitab mind airplane mode.
(Seda nippi soovitas kusjuures Mihkel Raud - aitäh!)
Ühtlasi kustutasin mõneks ajaks telefonist Instagrami ja Snapchati äpid, saades selleks tõuget kusjuures Kendall Jennerilt. Mitte, et ma need üldiselt laiaks litsuks - sugugi mitte. Töötan kommunikatsioonivaldkonnas ning suur osa minu töömahust peidab end justnimelt sotsiaalmeedias. Asi on lihtsalt puhastuskuuris. Pean enda mõtted taaskord suunama mõttetustelt iseendale. Näiteks tegin eile taaskord algust mediteerimisega...
Ann tõdes, et ta unfollow'is mõningaid "piffe", kelle newsfeed tekitas rohkem komplekse, kui jagas inspiratsiooni. Õige ka! Kui ma mõni aeg tagasi Richardiga oma ühte lemmikumat tsitaati jagasin ("The reason we struggle with insecurity is because we compare our behind-the-scenes with everyone else’s highlight reel"), kommenteeris ta asja üllatavalt lihtsalt, aga loogiliselt - tema jälgib sotsiaalmeedias ainult neid, kes inspireerivad teda tegema midagi uhkemat ja paremat. Ja selles see asi ongi ... me peame pöörama enesehaletsuse peapeale ning vorpima sellest inspiratsiooniallika. Ma ei ütle, et need teada-tuntud Instagrami "piffid" ilmtingimata inspireerivad on, aga eelmainitud sotsiaalruum on TÄIS meeletult lahedaid kasutajaid, keda jälgides saan mina näiteks motivatsiooni tegeleda fotograafiaga aina rohkem ja rohkem.
Vaata neid:
Rääkides õhinast - olen hetkel äärmiselt õhinas oma päevaplaani üle. Ärkan vara, joon sidruniga vett, söön vitamiine, lähen trenni, sobitan ajaliselt enne tööle minemist graafikusse turgutava kohvi mõnusa vaatega kohvikus, asun kontoris tegutsema (LÕPUKS tunnen, et olen asjaga sina-peale saanud), lõpetan töö, lähen koju, keedan suppi, loen raamatut, kuulan valjusti muusikat, põletan maasikalõhnalisi küünlaid, räägin Brami ja Ankega juttu ning peidan sealjuures telefoni padja alla, et vältida vabal ajal tühja internetis hängimist. Kõigele lisaks kirjutan mõtted siin sirgeks ning järgmisel hommikul on mu pea klaar, puhas, valmis tegutsema!
Vabandan tagantjärele eelneva targutamise eest, aga ma olen õnnelik. Minu päevaplaan paneb iseennast pigem kiitma, kui tundma pidevat "miks ma nii laisk ja mõttetu olen". Astun tasa ja targu lähemale iseendaga sina-peale saamisele.
Avastan vaimset teekonda. Näiteks on mul tekkinud haiglane komme otsida välja sügavaid tsitaate, et neid siis Facebookis jagada (ja vahel nendega ka Ann-Christiini spämmida). Ma ei märganud seda varem aga tegelikkuses on mul sügavad probleemid iseendaga läbi saamisega. Nüüd olen kasvanud oma psühholoogiks. Täna on aeg ja koht sobiv mõistmaks, kes minust välja kasvab.
Oled kunagi lugenud artiklit stiilis "10 nippi enesearmastuseni" või "15 sammu parema iseendani"? Koomiline aga samas... ega need naisteajakirjad tee nalja, kui väidavad, et enne peame õppima armastama iseennast ja alles siis saame armastada kedagi teist. Olen olnud kahes aastatepikkuses suhtes. Ja ma pole mitte kunagi öelnud seda kolme tähtsat sõna. Jah, ma olin noor ja olen siiani noor, et sellest üldse midagi asjalikku rääkida aga... ma ei tea, kas ma olen armastanud või mitte, ent ühtäkki liiguvad kõik pusletükid justkui võluväel teineteiseni ja mulle tundub, et astun tänasega vastu paremale Joannale.
Loodame, et see nii ka on.
(Vabandust, Sandra, et ma targutasin. Püüan edaspidi olla taktitundelisem).
No comments:
Post a Comment