Skaipisin mõni aeg tagasi emaga ja ütlesin talle, et pean kiiremas korras midagi positiivselt lillelist blogisse kirjutama. Vastasel juhul arvavad minu üksikud lugejad, et olen langenud sügavasse depressiooni, mis omakorda ei vasta üldsegi mitte tõele.
Seega!
Täna kirjutan sellest, miks on Brüsselis hea elada.
Siinkohal võtan appi pildimaterjali, mille panin kokku viimasel seitsmel päeval, mil Ann mulle külla lendas.
1. Kodu
Nii. Kuidas ma nüüd seda seletan teile... Kui Lasnamägi ja Kopli liinid otsustavad lapse saada ning panevad tulevikus põnni islamismi keskkooli, siis on tulemuseks Molenbeek. Elan Brüsseli kõige varjulisemas linnaosas. Ajakirjandus on viimase ikka korralikult ära määrinud, aga eks neil ole natuke õigus ka. Meie kandist kasvasid välja terrorirünnakute vaarisad. Ja kasvavad vast siiani. Aga see selleks...
Kodu on soe, avar ja imetoreda vaatega Brüsselile.
Üheskoos varjualusega, sain endale kaks uut sõpra - Bram ja Anke. Mõlemad kohalikud aga omaette tegelased.
Tööle jõuan kenasti 15 minutiga. Metroopeatus on ca 200 meetri kaugusel ja üleüldse on raske vinguda minu lõplikuks valikuks osutunud Birmingham Palace'i osas.
Eile keerasime igasugusele jõulumeeleolule topeltkoguse meeleolu peale. Ann keetis hõõgveini, Anke kaunistas jõulupuud, mina jooksin ringi ja piserdasin kõikjale mandariinilõhna, kõlaritest kostusid klassikalised jõulupalad, ja isegi küünlad olid punast värvi.
Ma pole kunagi ühegi kuusepuu üle niivõrd palju uhkust tundnud!
Anke ja Bram tutvustasid meile (kui kahele eestlasele), mida kujutab endast üks tüüpiline madalmaade söömiskomme - raclette!
Kõik saavad endale kaks pisikest panni ning küpsetavad sellel kõiksuguseid asju (seened, singid, sibulad, paprikad jne), kuhjates posu üle sulanud juustuga. Korralik korralagedus aga...
Maailma kõige lahedam söömiskogemus ever.
Minu tuba - justkui teismelise nurgake.
Pärast ja enne Ann-Christiini tulekut.
Supiköök
2. Linnaruum
Brüsseli puhul on eriti nauditav see, et linn on väike ning ühest otsast teise jalutamiseks ei kulu üldsegi mitte palju aega ega võhma.
26. novembril istusime Ankega minu lemmikrajooni Sablon restoraniterrassil. Peaaegu, et detsembrikuus! Ja see oli nii tore! Vaade osutus jõulumarketile, terve ümbruskond säras tuledes ning rahvast liikus siia-sinna ja melu tõmbas meid justkui võluväel endasse. Jutustasime jahedas, ent igati nauditavas atmosfääris, jõime punast veini ning sõime kõrvalmajast ostetud Pierre Marcolini šokolaadi. Vaatasin enda ümber ringi ja tabasin end irvitamas. Irvitasin puhtast õnnelikkusest. Jõulud on minu lemmikaeg. Ja linnas, mis kihab nagu seda teeb Brüssel, muudab tõsiasja aina veenvamaks. "Elu on ilus!" leidsin end juurdlemast.
Eile lõpetasime oma jõuluse õhtupooliku aga St. Catherine jõulumarketil. Tallinna turule vastast ei saa aga atmosfäär - sealhulgas hõõgvein ja jõulumuusika - on olemas ning samuti oli ka meie meeleolu just vastavalt jõulune.
Jõuluturg vaaterattalt
Brüsselit on õnnistatud lõputu sügisega. Ja ma armastan sügist! Mõned ehk jahivad lõputut suve, aga mina... olen alati jahtinud sügist. Kummalisel kombel pole ma isegi väga palju vihmaseid päevasid näinud. Päike särab. Mis veel tore - hommikul ärkan päikesetõusuga, ja seda detsembrikuus. Meil ei ole pime, kui tööle lähme, ja meil ei ole pime, kui töölt tuleme. See on justkui sätitud kontoritööliste ja Euroopa Liidu järgi - natuke päikest kõigile!
4. Võimalused
Uus koht on ikka uus koht. Ja uue elukohaga kaasnevad veel külastamata baarid, kohvikud, restoranid ja poed. Mitte ainult külastamises ei peitu siinne võlu. Inspiratsiooni ammutamine on tõusnud uuele tasemele.
Käisime neljapäeva õhtul Ann-Christiiniga kesklinnas pesitsevas Beaubbles šampanja-baaris. Meid võttis vastu vanem härra, keda kaunistasid pikad hallid juuksed, määrdunud, ent endiselt eetiline põll ning tõeliselt muljetavaldav teadmistepagas šampanjadest. Onu nägi välja justkui oleks ta otsejoones astunud baari viinamarjade pressimise ja põllul töötamise kõrvalt.
Koht ise tuletas mulle meelde filmi Moulin Rouge. Äärmiselt veetlev ja mõnus. Soovitan soojalt!
Teine (neljasaja kuues) asi, mis mulle meeldib, on muuseumid.
Olgugi, et ma pole suurem teadja kunstist. Aga siin on lihtsalt, mida vaadata. Ja ma räägin nimedest, kes kunstimaailmas ka tähendavad midagi.
5. Reisimine
Viskasin mõni aeg tagasi sõbrale nalja, et lennupiletid Tallinnasse on kirvehinnaga, sest valitsus üritab vähendada Eestisse maanduvat lõputut turistide voogu. Noh, nagu näiteks Island seda tegema peaks. Sõber jäi mind uskuma... (ma olen päris naljakas, mis?)
Jah. Kahjuks on reisimine (lendamine) Eestist tunduvalt kallim kui Belgiast. Olen seda eelist ka ära kasutanud. Ja samuti on seda teinud Ann, kes tuli mulle juba teist korda Rootsist külla. Lõputu on minu rõõm teda võõrustada ning tundub, et ka Bram ning Anke on hakanud Anni minule eelistama...
Igatahes on lahe, kui sul on võimalus minna rongiga aastavahetuseks Londonisse Mirjamile külla, kevadel otselennuga paarikümne eest Marokosse ning kes teab, mille peale ma veel tulen. Näiteks pean ma endale leidma tegevuse oma sünnipäevaks...
6. Söömine
Lühidalt - siin on palju, mida süüa (ja juua)! Need, kes plaanivad tulla Brüsselisse: küsige julgelt nõu, kuhu minna ja mida teha. Ma olen omamoodi fanatt sellel alal ja jagan suurima heameelega infot!
Tulge Brüsselisse!
No comments:
Post a Comment