Joanna ärkas täna hommikul täpselt kell 7.00 , sest valmis pidi saama kolmekümne minutiga, kuhu sisse mahtus riidesse panek, hammaste pesu ning söömine. Täpselt kell 7.24 hakkas taevast alla kallama rahe/lume/vihma pealset paska. Tuul vilises akente taga ning mõte rattaga kooli minemisest purunes sekundiga. Lahe on see, et kooli jalutades, lendas vihmavari tagurpidi ning selle küljest tulnud tükke lendas igas suunas. Ebanormaalne. Pole vist kunagi hommikul nii närvis olnud. Kui minu kõrval oleks jalutanud inimhing, siis poleks ta rahus kõndida saanud. Kunsti tundi hilinesin kümme minutit ning järgmised kaks tundi ei teinud mitte midagi. Või oota... Terve päev ei teinud mitte midagi. Matemaatikas joonistasin ruutjuure külge ülespoodud kriipsujukusid ning maalisin vihikusse suurelt lintvalgendajaga ,, MA EI VIITSI !!! ,, Inglise keeles sodisime Daisyga õpikuid ning naersime lihtsalt ... kõige üle.
Täna tulin selle peale, et kui kahe saan, siis ei tee sellest välja. Leian, et elus on tähtsamatki, kui stressata end ja teisi halva hinde pärast.
Neljapäeval on arvatavasti rebaste ristimine, seega tuleb reedeks pidu sebida. Kaks kohta, mida tahtsime rentida, on kinni. Mina ei viitsi sellega tegeleda. Keegi võiks mind lihtsalt kutsuda ja öelda, et ou joanna... ära põe, ma võtan enda peale selle kohustuse ! Eks näis, mis reedel saama hakkab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment