On ju selge see, et kõik on ilusam läbi värvide. Keeruliseks läheb aga asi siis, kui päevad on päevast-päeva, nädalast-nädalasse hallid, pimedad, masendavad. Inimesed muutuvad, rääkimata nende tujudest. Mõistan, kui on halb päev. Meil kõigil on olnud aga ma ei salli absoluutselt, kui kellelgi või millelgi on s... tuju ja siis KÕIK ümberringi peavad laskma selle pärast iseendi meeleolul langeda. Ma ei väsi kordamast, et püsige kodus, kui teil on regulaarselt vingvingving ja nänänänä . Ise olen seda tüüpi, et kui keegi ikka midagi jälle vingub minu (või siis kellegi teise) kallal, siis vajun temast lihtsalt sujuvalt eemale, vältides nõmedat kõnetooni ja paska, mis suust välja tuleb. Soovitan SÜDAMEST teil kõigil mõelda teiste peale. Võtke tablette või siis magage oma toas teki all, ilma, et peaksite puutuma kokku inimeste või tsivilisatsiooniga, kes on õnnelikud ja pigistavad välja ka kõige negatiivsemast asjast viimasegi positiivse, erinevalt Teist, kes te olete depressioonis mõttetute asjade üle.