Müsteeriline teine pool. 

Jube, kuidas noored, kes tahavad näida kunstiinimestena, mind on ära tüüdanud. Jubeee! Terve K' on neid täis, rääkimata VHK'st ja blogidest. Nende juttu kuulates tekib mul tülpimus. Tahaks pidevalt vahele öelda, et jumal hoidku, võtku easy'sti! Nii... nüüd sain südamelt ära öeldud...

Reedel käisin siis trennis ja värki ning õhtul tuli Annuška minu poole. Passisime, mis me passisime aga peagi otsustasime kella poole kaheksase neljaga Roccasse sõita. Kõhud olid jubee tühjad. Läksime mäkki (keegi tark kunagi ütles, et peale kuute õhtul ei tohi süüa, rääkimata mäkist... anoo... tühja sellega!). Tellisime veitsa süüa ning naersime niisama. Suht herned olime lõpuks. Edasi läksime Roccasse, kuhu selleks ajaks oli ka Priit välja ilmunud. Ostsime hirmkalli šokolaadi ning mässasime kõhud kõveras nelja peale. Bussis nägime Kristat ja Kerlinit. Kuulsin, et midagi maailma lõpu sarnast on tulemas. Nemad olevat seda lugenud, et me upume ära ja värki. Minu juurde jõudes, olime nii väsinud, et ma ei jaksanud enam isegi rääkida. Annu ja Priit mängisid niisama hullu ning vedasid saja krooni peale kihla igast värke... ööööömmm... Kella kaheteist ajal otsustas Annuška kodu poole minna, sest talle ei meeldi hommikuti magada. Nimelt käib ta esmaspäevast reedeni koolis, laupäeva hommikuti ülikoolis keemia loengutel ning pühapäeva varatundidel Kullos õmblemas. Siinkohal tahaksin talle teha ühe suure aplaus ning lausuda vaid üht - respect neeger! Meie Priiduga asusime aga magama. Hommikul ärkasime kella kaheksa ajal, et Rakverre minna. Seal saime veitsa ujuda ning niisama chillida. Teel koju sõime jube palju kommi. Jube! Juubee!!! Kadriorgu jõudes olime nii väsinud, et paha hakkas. Edasi jooksime juba nelja peale, et minu juurde tulla. Priit jäi magama ning mina tegin talle lihtsalt näomaski :) 

Täna käisin tööl ning magasin hiljem kella kuueni. Tore päev see pühapäev.