Sõbrapäev. Sõber... sõbrad...sõber. Mina pole praeguseni ühtegi sõpra kohanud. Pole isegi ühtegi telefonikõne või sõnumit saanud (isa ei loe!) Ärkasin ülesse ja avastasain end üksi. Minu suurimad sõbrad olid end tööle koondanud ja minu kolmas suurim sõber kavatseb täna õppida ning õmmelda. Neljas sõber sõitis niisama peale kaheksat päeva Norras Sakku. Jama lugu ikka küll. Otsustasin, et hoolimata sellest kõigest kodus ma tänast päeva ei veeda. Jaaa... Ei! Ma pole tänasest päevast kibestunud. Ma pole isegi solvunud. Vastupidi. Avastasin, et väljas on uskumatult uskumatu ilm. Ma armastan selliseid hommikuid. Need tuletavad mulle meelde varasemaid märtsikuiseid alpireise. Nii ma siis panin end riidesse ja tulin kella kaheteistkümnese neljaga linna. Tundsin end spontaansena ja tulin üks peatus enne kaubamaja maha, et spetsiaalselt kõndida üle skandaalse vabaduseväljaku läbi vanalinna virru. Jiihaa! Nüüd avastan end taaskord bestselleris kakao ja läpaka seltsis. Vähemalt ei istu ma toas ning ei vaata oma lemmikfilme. Siiamaani sõbrapäev on justkui iseenda päev. Siit tänane mõtteuba - Miks ei võiks olla edaspidi riiklikpüha iseenda päev? Võiksime seda tähistada nt. veebruarikuu esimesel pühapäeval, mis juhtuvad olema imelikult tihti ilusad. Kõik võiksid lihtsalt üksi tšillida mööda linna või randa või tuba või küla või lennujaama ja mõelda iseenda mõtteid ja vaadata, mis juhtub siis, kui olla päev ilma sõbrata. Ehk hakkaksime neid rohkem väärtustama. Geniaalne!

A, ma muidu... Minu kõrval istuvad kaks tšikki. Üks sööb sushit, teine järab pitsasaia. Nende hääl kostub üle viru! Iga teine sõna on ''mingi'' või ''siis'' . Üks jutustab, kuidas sõbrapäeva temaatilised õhupallid on mõttetud. Teine räägib oma boyfriendist, kes ta täna üle lasi. Vahepeal mainiti ära, et ühes seltskonnas ta pidi koguaeg naeru teesklema... Ma lihtsalt tahtsin teiega seda sheerida. Nüüd kujutate ehk paremini ette minu idülli ja mõtteid. Viisin teid kurssi :)

Ja... PS! Parimat sõbrapäeva teile !