Taasavastasin enda jaoks Nelly Furtado. Kaks-kolm aastat tagasi kuulasin ta plaadi ribadeks. Täiesti lõpp, mis kõik nende lugudega meenub. Tahaks räige bassiga kõlareid, oma tuba ... vot siis paneks say it right mängima ja reiviks omaette. Döööööööööh! Afraid on ka kõva lugu... 

Täna läksin kella seitsmeks tööle, tegin paar asja korda ja tundsin, et kukun kokku. Tegime isaga kiired hommikusöögid ja siis sõitsin ruttu tagasi koju, et edasi magada. Jube, kui paha oli.

Reedel läksin lolliks - käisin marks ja spenceri toidupoes, kus tundsin end kui pisikest tüdrukut kommipoes. Jubeeee, kui palju vägevaid asju seal oli. Veetsin mõnusalt poole tunnikese selles imetillukeses aga imelises poes. Mmm... lahkusin sealt pisikeste vahukommidega, mida nad filmides kakao sisse panevad. Niiiiiiiii nunnu!!! Pärast minu suurt reklaami, jooksid ka õde ja isa sinna. A, ja muuseas... seal on jumala normaalsed hinnad. Ostad kolm asja, saad miinus 20% soodsamalt.