neljapäevakesekene ...

Tulin hommikul vara Tiskrest koju ja avastasin, et isa tahab nüüd ema sünnipäeva lõpuks pidada. Tegelikult pole sel vahet, et 27. juunil oli õige päev. Võtsime Sandra kaasa ja sõitsime poodi, kus avastasime end taas hullumast. Ostsime emale peoks kleidi ja veel paljupalju ilusaid asju, paljupalju süüa ning jooksime koju õnne soovima. Õhtu poole otsustasime Vertigo terrassile istuma minna. Kõht sai nii täis, et tulime koju magama ära.

reedekesekene ...

Õde registreeris end kobarkino kodulehel kinosõbraks ja ostsime piletid videvikule. Väga äge film oli. Väga äge! Peale kino tulime koju, et edasi Luccasse sõita, kus ema sünnipäeva pidu korraldas. Õue olid kaetud lauad ja kõik nägid nii suurepäraselt fantastilised välja. Lucca, õhtune päike, vein... uuh! Mina läksin peagi marsa peale, et Kadriorgu sõita. Oleks ma teadnud, et pean poolteist tundi sisse saamiseks oma ajusid ragistama, poleks ma võib-olla läinudki. Priit oli magama jäänud ja ei kuulnud läbi une telefonikõnesid, rääkimata koputamisest. Lõpuks, pärast seda, kui kuri naabritädi oli mind koridorist välja visanud, kahtlustades kes teab mida ning peale mitmeid läbirääkimisi Kristjani, Mari ja Urmasega, jooksin tagasi viru katusekinno, kus Urmas mulle omad võtmed andis. Lõpp hea, kõik hea !?

laupäevakesekene ...

Kella kahe ajal jalutasime Priiduga loomaaeda, kus kuumus tappis meid süüdimatult. Peale paari tundi toredaid ahve ja lõbusaid elevante, läksime kompressorisse pannkoogile. Kuumus tappis endiselt... ent töökohustused ootasid tegemist, seega võtsin Priidu kaasa ja sõitsime tööle. Peale ahve, pannkooke ja põrandalappe, vajusime Kadriorus ära sekundiga.

pühapäevakesekene ...

Ei suutnud otsustada, et mida siis lõpuks teha?! Ujuma? Ujuma? Randa? Randa? Ei... (Vahepeal sadas maailma kõige võimsamat ja oodatumat padukat, mis oli täpselt see, mida vajasime...) Läksime istusime Kadrioru pargis muru peale, sõime jäätist ja vaatasime linnumeest. Varsti helistas väsinud Annu, kes meid ceramix'sse istuma kutsus. Vahepeal ostsime Priidule pileti Calvin Harrisele ja õigepea leidsime end endiselt väsinud Annu, Kristeli, Merteni ja Mardo seltsist. Paar tundi istumist ja koju jalgpallile ära.

Näitan teile pilte oma neljakümne kuue aastasest emast, kes näeb välja absolutely fabulous...

Väike viin...

Jaa väike purjus olekuke :)

Vahepeal eksisime kööki ...

Ullalala... Limu sõit Vabanki ...

Hommikul, kui korra kodunt läbi läksin, lebas ema diivani peal - märg rätik silmade peal ja kauss diivani ees :)
Love you !