Olla vihane - ei too mitte mingit kasu mulle ega ka teistele, ent kuidagi peab oma emotsioone välja elama. Jumalale tänu, et mina elan ennast välja üksi.

NAHHUI, BLJÄT, FAKK, NAHHUI!!!

Ja asi, mille pärast ma närvis olen, on ime tillukene probleem, mis häirib mind surmani. Kuradima isa raisk käib poes nii, et ostab kõike topelt ja vaaritab ning vaaritab, unes ka vaaritab ja ainult teeb süüa. Külmakapi uks ei lähe kinni ja mina ainult viskan ja viskan toitu minema, sest kõik lihtsalt läheb halvaks, kuna kedagi pole kodus, kes selle ära sööks, sest normaalsed inimesed käivad tööl ja neil puudub tänu suurele palavusele lihtsalt isu. TÄNA JÄLLE! Käis turul ja ostis kartuleid ning igast muud paska, mida meil kodus juba kümme kilo olemas on. No kurat!!! Selle raha eest saaks osta Annule fotoka laadija ja palju muud tarka. NOOOO KURAT! Rahast ja Aafrikas nälgivatest lastest on lihtsalt kahju.

Kolmapäeval käisime Sandraga Vapianos, hiljem sattusin Chris Kala raamatu esitlusele, kus loosiõnn naertas esmakordselt mulle ja kinkis teose '' Ebaõnnestunud '' riski sitaks! Raamat ise räägib sellest, kuidas Chris hommikul üles ärkab, sital käib ning bussiga Lasnamäelt linna sõidab. Üldiselt jutustab ta kõigest tohutult negatiivselt ja kritiseerival moel. Sellegi poolest suur-suur respect, et nii suure asjaga hakkama sai ja hoolimata poolest negatiivsest järelkajast, ikka edasi paneb!

Eile tegime Priiduga Kadriorus pikniku ja nautisime suve parimaid võlusid.

Elagu NÕMME TURG ja KARTULID!

 Jätsin issile kirjakese :)

With love,

Joanna