Belgia-Eesti 1:0

Tööpäev on läbi, trenn on tehtud ja teisipäev on peaaegu hinge vaakumas. Mina istun kell kuus õhtul pidžaamas arvuti ees ja söön hommikusöögihelbeid, sest mul on jumala kama.

Möödunud kuul Eestisse "puhkusele" sõites oli kindel see, et kodumaale ma veel jäädavalt tagasi ei lähe. Olgugi, et mul oli Tallinnas soolas õige mitu võimalikku töökohta ja üksindustunne oli tolleks korraks kraapinud juba liialt kaua hinge, otsustasin siiski Brüsseli kasuks. Aga vot sulle nalja - ikka tulin pärast kahenädalast puhkust omakeste seltsis Belgiasse tagasi pea, et nutt kurgus ning teadsin surmkindlalt, et teen oma kolm kuud "katseaega" siin ära ning lendan jummala ausalt Eestisse tagasi. Päriseks.

Ja nüüd ma olen Brüsselis olnud kuuke ning minu mõtted on tagasi Belgia väravas, 1:0 Eesti kahjuks. Uus töökoht on mõnus, seltskond lahe, vastutus nauditav ning elu ilus. Möödunud nädalatel leidsin end liigagi tihti naeratamas ning mõtlemas, kui kena ja tore kõik on.

Mingi aeg tagasi võtsime vastu otsuse olla need iseseisvad südikad vahvad Eesti naised, ja mulle tundub, et tänaseks oleme saavutanud igasuguse kauaigatsetud tasakaalukuse ning pideva rõõmumuige suule.

Täna panin Anni lennuki peale ning meie kolmenädalane detox-boot-meditation-carefree-camp jõudis lõpule. Päris lahe oli niiviisi koos elada. Võib-olla tulevikus toovadki kirdetuuled neiu Belgiamaale, et siis üheskoos toda kuningriiki vallutama hakata.

Ja teistel sagedustel...

Need pildid on tehtud minu ammuses kodulinnas Gentis. Meenus, kui kaunis üks linnake olla võib. Kontrast Brüsselist tulles on ... kontrastne!

Neljapäeval lendan Mirjamiga Milaanosse, sest neiu saab nädalavahetusel kahekümneneljaseks. Mul on igati tore meel minna tagasi gelato-linna, nautida lubatavat 25-kraadilist soojust ning lüüa end itaallaste kombel korralikult üles - igasuguse põhjuseta (elu auks ehk?).

JA...

Pühapäevane coffee and cookie Sablonis

19. mail avab Ristikheina Kohvik oma teise kohviku ning minu täitsa päris ema oma esimese disainipoe, mille nimeks sai Teele (Teele kevadest või teele-teele, rongiga Tartu suunas teele). Nimelt avab tol päeval oma renoveeritud uksed Balti Jaama turg. Sealt leiate minu mõlema pereliikme ettevõtted. Kahjuks mina ei saanud end tolleks päevaks Eestisse vedada, sest tööasjad tulid ette, ent usun, et üritus saab olema igati vinge ning tunnen oma pereliikmete üle piiritut uhkust. Armastan!

Lõpetuseks üks õige ossikükk: