A little this and a little that

Otsustasime pidada esimesest maist kuni esimese juulini "ostupaastu". Ma tean, et see kaks kuud kõlab kuidagi hädiselt aga meie maailmas on see miskit keerulist. Nimetagem seda siis alguseks. See janu millegi uue järele on piinlikult tihti kvaliteedist kaugel. Olles juba seesuguses eas, kus palk lubab kvaliteeti kvantiteedile, siis on aeg jõudnud sinnamaale, kus peame paastu, et siis sealt edasi mõelda ehk... peaga?

See Instagrami kultuur, kus pildistatakse üles oma "uued ostud" asendub vaikselt jätkusuutlikuse ja rohelise mõtlemisega. Jumal tänatud!

Kusjuures minu 2017. aasta bucket list sisaldab teiste seas "toitu orgaaniliselt" punkti. Olen vist jõudnud mõttelt "maailma tuleb hoida" tegeliku hoidmiseni?

Teiste uudiste seas on mul külas juba pikemat aega Ann. Jumal tänatud, sest minu praegune elukorraldus lihtsalt karjub kellegi seesuguse järele. Aitäh sulle, et sa siin oled! Ma oleks ilma sinuta arvatavasti ... tead, ma isegi ei tea.

Ja jätkan tolle nimekirja kallal, mis ma käesolevaks aastaks kirjutasin. Olen saanud haarata seitsmest punktist viiel nööbist kinni, seega võin rahul olla oma saavutustega. Nüüd on jäänud need kaks viimast - üheks poolmaraton, milleks me pea, et juba treenime!

Kui keegi satub Brüsselisse, siis soovitan endiselt külastada nii MOK'i kui ka CHYL'i. Mõlemad pakuvad orgaanilist toitu ja on seesugused super mõnusad istumiskohad. 

@MOK

 @CHYL

Antwerpis sattusime Mercadosse, kontseptsioon sarnane Eestis kunagi pesitsenud Mercadoga, mille Imre Kose omal ajal Ülemiste City'sse rajas aga õnnetult pankrotti kukutas. Vinge chillimispaik, kus hea õnne korral leiab laua, mille taga elava muusika saatel jalga liigutada, niiviisi siuhh-säuhh.

Kuna nädalavahetus sundis, siis otsustasime ühe ringi kriek'e veel teha. Ja see on lihtsalt kokkusattumus, et Annil igal pildil alkohol käes, ausõna. Kuuel päeval seitsmest teeme me trenni, õpime ja töötame ning genereerime vinget tulevikku.

Ega mul suurt enam midagi öelda polegi. Aegajalt ikka mõtlen, et peaks regulaarsemalt kirjutama hakkama. No, nii... kord nädalas näiteks?

Jah. Hakkangi. Ausõna!

Kusjuures Grand Place (nn Brüsseli raekoda) ongi vist ainuke ilus-ilus kohake terves Brüsselis. Õhtuti on seal lihtsalt nii meeletult mõnus ... ringi joosta... nagu meie seda tegime.

Ühtlasi on kujunenud minu lemmikuks Eesti mõistes F-hoone õde nimega Grand Central. Super cool after work aga nad pakuvad nädalavahetusteti ka brunch'i. Sealt on pärit alljärgnevad "mis nägu see on?" fotod...

Meie suuremaks missiooniks on kujunenud leida üles Brüsselis need kõige rohelisemad kohad. Ühel nädalavahetusel õnnestus meil leida mingisugune metsa-pargi-laadne asjandus. Täitsa mõnus oli (mõnusaks tegi banana bread ja flat white).

Aga homseni!