Mõni aeg tagasi komistasin artikli otsa, mis lahkas tõsise akne tagamaid. Näitena oli loosse toodud keegi kena neiu, kes kannatas räigete näonahaprobleemide all. Ta otsustas lõigata teadlikult oma menüüst välja kõik loomse kõrvuti gluteeni ja suhkruga.
Ehk võime juba arvata, mis temaga juhtuma hakkas... https://www.instagram.com/asprinkleofhealthandbeauty/
Minu näonahk hakkas uuest aastast järjekordselt hullu panema. Ei midagi nõnda räiget aga nagu ikka tunduvad endale kõik probleemid alati 100 korda hullemad, ja kindlasti nähtavamad. Kui ma maikuu alguses Milaanost tulin ning end pitsast, pastast, gelatost ja veinist lõhki olin söönud, oli minu enesetunne olematu. Nii otsustasingi isegi toda veganismi versiooni proovida, kus hoidsin eemale ka suhkrust ja gluteenist.
Tegelikult polnud see midagi keerulist, sest ega ma Belgias piima ega liha suurtes kogustes tarbi. Viimase hinna ja kvaliteedi suhe on siin naeruväärne ning isegi kõik kohalikud teavad väita, et supermarketites müüdav liha pole just kõige etem. Ja no... Belgia piimast olen ma juba kirjutanud. Nii ma guugeldasingi alternatiive, pöördusin aegajalt Sandra poole Kohvikus pakutavate retseptide uurimiseks ning avastasin enda jaoks Brüsseli mahedaid toidupoode.
Minu parimateks sõpradeks on saanud pisike smuutimasin, milleta ma enam ei oskaks; Alpro sojapiimatooted; zukiininuudlid; melon; hummus; läätsed; ja rosina-pähklisegud. Peamiselt söön püreesuppe, kookospiima ja karriga valmistatud wokke, meeletutes kogustes smuutisid, salateid ja B12 vitamiine. Minu magusaisu rahuldavad puuviljad ning need vahvad batoonid, mille sisalduses on ainult datlid, kookoshelbed, chia seemned jne. Gluteenist on mul tänaseks jumala kama kaks... väljaarvatud pitsast. Ma teeks ükskõik MIDA, et ühte korralikku pitsat järada... mmm...
Rääkides millest ma puudust tunnen... muna ja croissantid... (ma pean üllatavalt kaua mõtlema sellele praegu...)... ja ehk võib-olla ka ühest heast, soojast ja värskest, Belgia vahvlist.
Mõned ehk juba teavad, et oma rännaku poolel teel sattusin ma Andreaa juurde, kus meile pakuti errriti head liha ning ma võtsin üheks tunniks oma vege-elust pausi. Aga see oli ka ainus kord! Ei taha küll kedagi šokeerida aga sõidan nüüd kohe-kohe Eestisse ja tähistan Jaanipäeva nagu õige eestlane - šašlõkki süües. Küll aga tulen juuli keskel Brüsselisse tagasi ning jätkan kohe kindlasti oma teed full-on veganiks saamiseni.
Minnes tagasi minu näonaha juurde, siis ma pole märganud erilisi muudatusi. Natuke ehk on siledam ja säravam. Võib-olla võtab see kauem aega? Küll aga oli minu enesetunne (ja enesehinnang) möödunud kuu jooksul kõvasti etem. Tundsin end õnnelikuna.
Note: kui lame on igakord kohvi ostes küsida: "Ice coffee with SOY MILK, please!". Tunnen, et olen nüüdsest üks nendest klientidest...
No comments:
Post a Comment