Ehmatusega üles ärgata kell pool seitse Türisalus, et olen terve öö maha maganud, pole just minu moodi. Jõudsime sinna kella üheteist aeg, kolme tunni jooksul ei toimunud just palju. Kõik kuidagi venis aga samas läks nii kiiresti ja lõpuks, kell kaks magama minna... öööhh! Polnud just minu lemmik pidudest. Sellegi poolest olime Annuga nii tublid, et jõudsime kaheksase marsa peale. Tee peal saime endale uued sõbrad ka. Lõbus!
Koju jõudsin üheksa ajal, magasin üheni, ärkasin üles, tegin endale apelsinimahla ning tundsin, kuidas pea vaikselt-vaikselt ringi käib. Tagatipuks, kui mul just kõige suurem suhtlemistuju pole, küsib isa nii palju ja nii mõttetuid küsimusi, et lööks lihtsalt pea vastu seina. Välja minnes, (vanemate arvates koeraga jalutama, enda arvates värsket õhtu hingama) avastasin, et taevast sajab alla vihma! N*hhui ma pean detsembrikuu alguses kapist vihmavarju välja otsima??? Mõtlesin, et teen pika-pika jalutuskäigu ja võtan natuke aega iseendale aga kui vihma sajab, siis vihma sajab. Tuppa on tohutult mõttetu tulla, sest televiisorist tuleb suusatamine ning midagi tarka eriti teha pole. Midagi ilusat? mm... vaatan toas ringi ja mõtlen, kas leian midagi ilusat praegusest hetkest? Ei leia! Oiioiioii. Ühesõnaga, andke teada, kui teil on ideid, mida võiks tänase ja homse päeva jooksul korda saata ! ;*