Täna hommikul, kui silmad lahti tegin, paistis päike aknast nii mõnusalt tuppa, et oli nauding lihtsalt voodis lamada ja teha mitttte midagi. Nii kurb, kui see ka pole, ei kestnud mu imeline hommik kaua. Peagi tuli õde ja hakkas voodipesu vahetama, sest ta oli tulnud suurepärasele ideele teha suurpuhastus. Sellegi poolest leidsin, et ei saa lasta minna raisku päikesel ja pühapäeval, eriti, kui homme on eest leidmas end koolipäev. Panin ennast riidesse ja jalutasin Annu ning Monaga Kakumäe randa, mis on üks mu lemmik kohtadest. Olen kindel, et enamus inimestel on olemas mingid kindlad kohad, kus nad võiksid lihtsalt istuda tunde ja tunde ja tunde. Noh, ja minul on selleks kohaks Kakumäe rand. Ma ei tea päris täpselt, mis teema mul sellega on aga seal lihtsalt olla on nii mõnus. See koht on iga ilma ja tujuga ilus.

Olles Tabasalu rebane, käisin reedel rebastepeol. Jõudsin sinna üheteist ajal, kui kõik olid juba nii purjus, et noo, mitte midagi ei saanud aru. Olles viis tundi ringi tatsanud, läksin kella nelja ajal magama ära. Mulle millegi pärast tohutult meeldib oma klassiga koos aega veeta. See on nii ... vaba. Me teame ja näeme üksteist viis korda nädalas ning pole ime, et koos pidutsedes nalja saab, rääkimata kvaliteetsest aja veetmisest. Kella üheksa ajal üles ärgates, oli vahepeal öö jooksul palju inimesi kaduma läinud. Hommikul kuulsin, et kella kuue aeg olid seal käinud tapsikad ja niisama ringi lällanud. Reede õhtuseid pilte vaadates, leidsin end kolme pealt, millest kahel nägin välja nagu... JUBE!!! Koju jõudes magama ei läinud, vaid avastasin end peagi Annuga linnast, kinost. Käisime ajaränduri naist vaatamas. Pole ammu nii palju vesistanud. Ma ainult nutsin ja nutsin ja nutsin ja nutsin ja nutsin... Ma ei mäleta filmist eriti midagi aga peaosalisest mees jäi küll meelde. Päris kena oli ... Koju sõites suutsin vaevuvaevu silmi lahti hoida, sest noh... neli tundi magada pole just piisav. Kella kümne aeg läksin Priiduga Ramueli juurde ja niisama kõndisime ja kõndisime ja kõndisime. Kui kell 12 õhtul koju jõudsin, jäin lihtsalt viie sekundiga magama.

Üllatus-üllatus ... Täna on pühapäev ja olen taaskord voodis ning kirjutan blogi, mõeldes, et HUI viitsingi homme kooli minna. Teie aga olge ilusad ja õnnelikud. Mina annan endast parima, andke teie ka !