Kõik on täitsa pekkis! Koolis ma hakkama ei saa, rääkimata iseendast. Reedel pannakse perioodihinded välja aga mul on vaja vastata viis tööd - matemaatika, keemia, ajalugu, kirjandus, eesti keel...Võib-olla on neid veel, kuid ma ei taha sellele mõelda, muidu tuleb jälle masekas peale. Jutu point on aga see, et ma olen kodus, HAIGE! JA MA EI SAA NEID TÖID TEHA!!! ELU ON METSAS!!!(okei, see on pisut liiga ülepakutud ja dramaatiline. Asi ei ole nii hull tegelikult) Antud juhul on tunne, et mu pea lõhkeb, kõrvad-nina koos sellega. Nõrkus on nii suur, et ei jaksa isegi püsti tõusta, rääkimata külmkapist külma vee toomisest. Ma ei saanud täna isegi estoniasse ekskursioonile minna. Mitte, et see oleks nii tähtis aga ... DEEM!!! paskpaskpask. Ma siin mõtlesin, suures masenduses, et jaanuaris võtan koolist paberid välja. See on hea aeg. Jõulud, aastavahetus läbi, klassiga on Soomes Picasso näitusel käidud ning missid ära korraldatud. Oehjah... hetkel suudavad mu tuju paremaks teha ainuüksi geisha suklaa ning värskeltpressitud apelsinimahl. Nii vähe ongi õnneks vaja. Kui keegi tunneb, et võiks Joanna tuju kuidagi tõsta, siis palun! Ärge oodake! Te võite mulle peavalurohtu tuua :)