Oi kurat, kuidas ma tahaksin, et unistused täituksid. Mis oleks siis elul viga? Aina rohkem mõtlen selle peale, mis võiks tulla ja aina vähem tunnistan endale, et see ei pruugi olla tõene. Naljakas. Ma ei tee enam reaalsusel vahet. Asi läheb tõsiseks ära. Keegi peaks mind maa peale tagasi tooma. Istud bussis või ootad isa... samal ajal mõtled ikka ja jälle, mis oleks siis, kui... bö!

Viimased kolm päeva on olnud sellised mitte-just-kõige-põnevam-blogi-postitus laadsed. Teisipäeval ja kolmapäeval käisin vist trennis ning teha vajas nimekiri asju, mida ma lõpuks ikkagi ei teinud. Kodus istumine väsitab ära. Olgugi, et ma nautisin seda... täielikult! Lund sajab aina juurde ja juurde. Jube. Kuhu me kõik paneme selle?

Eile võtsin ennast lõpuks kokku ning tegin vahelduseks midagi tarka. Hommikul ärkasin Priidu kõrval. Koju jõudes, tegin teed ja läksin uuesti magama. Kahe ajal helistas Annu ja thank god, et ta mind üles ajas. Käisin pesemas, tegin isaga süüa ja jooksin nelja peale. Kaasas oli meil läpakas, palju-palju pabereid, kaks pliiatsit ning natuke raha. Või noh... minul oli natuke raha. Annu koha pealt ma ei tea. Alati, kui hakkame mõtlema, kuhu võiks istuma minna, ei jõua me ikka järeldusele ning satume lõpuks mäkki. Jumal... me oleme viruks kätte ära läinud. Paha hakkab aga sellegipoolest istusime seal kaks ning pool tundi. Sõime mc.flurryt, naersime ja tegime blogi (http://www.annujonnu.blogspot.com/) . Lõpuks vedasime end mäkist välja, kuigi peab tunnistama suhteliselt raske oli lahkuda. Triblasime mööda linna, otsisime midagi kindlat ning otsustasime koju minna. Plaanis oli Annu juures öö veeta. Käisin kodunt läbi, viskasin pidžaama selga, jooksin kalaplussi ja ostsin kaks jäätist ning läksin Annu poole kavandeid tegema. Paar tundi lesisime põrandal, mõtlesime ideid ning jõudsime suhteliselt heade lahendusteni. Mina jäin rahule. Magama minnes, naersin natuke Annu kaktuse üle ja hiljem võttis Annu lampi välja telefoni ning kukkus pildistama. Välk oli nii valge, et silmad ikka veel valutavad. Mingi aeg jooksid Joonas ja Priit akna tagant läbi aga pärast seda jäime magama.

Nüüd istun kodus. Joon teed ja panen end valmis, et trenni minna. Viimasel ajal ei taha tennis väga välja tulla aga loodetavasti Birgit mõistab, et olen väike nõrk Joanna. Hiljem... ei tea, mis juhtuma hakkab. Jooksen ehk pärast kuute kolmest õest läbi ja tirin Priidu kokamaailmast vahelduseks välja. Eks näis. Seniks aga - palju lund teile!