Täna hommikul tundsin, et tuleb üle pika aja üks mõttetu päev. Ma isegi ei viitsinud hommikust süüa. Passisin pidžaama seljas voodis niisama lakke ning mõtlesin. Kella ühe ajal lõikasin lahti ananassi ning võtsin kapi pealt lõpuks kaua mind oodanud anna karenina nimelise raamatu ja hakkasin lugema. Üllatavalt sain hästi hakkama ... jõudsin kolmkümne teise leheküljeni. Sellegi poolest pean veel umbes 580 lehte lugema. Siin kohal annan lubaduse, et saan selle raamatu läbi! A, ja märkasin, et sõna "selle pärast" kirjutatakse lahku. Nüüd ootan, et kell kiiremini läheks. Jube!