Neljapäev

Mustas notsus (nüüdseks osvald catering?) toimus Tabasalu kooli moeshow. Mina, Daisy ja Krissu võtsime sellest osa. Tegelikult nüüdseks oli võistlusvaim ning tahtmine osaleda kaduma läinud. Sellegi poolest võtsime end kokku - läksime, olime ja panime ürituse kinni. Mitte, et seal oleks olnud märkimisväärselt suur konkurents, kuid mõte loeb! Meie kollektsioon oli kirjeldamatult kvaliteetne ning osav. Kollektsioonis üldiselt ühtegi minu valmistehtud asja polnud, sest vest, mille kusjuures ANNU valmis õmbles, läks kaduma. Kiirelt pool tundi enne ürituse algust otsiti Minnale selga uued riided. Keerutasin seelikuks kuldse kile ning virutasime Fredi jaki. Modellideks olid Mari, Krissu, Minna, Siim ja Fredi. Siim ja Krissu said modellitiitlid ka. Auhinnaks saime õmblusmasina, babybacki kinkekaardid, suuuure kommikarbi, kuldse nõela ning paljupalju kiitusi. Õnneks nende jagamisega probleeme ei tekkinud. Minu ainuke soov oli kuldne nõel, sest varasematel aastatel on see juba meie toa seinal rippunud. Suurepärane :) Peale seda trippisime Annuga läbi pakase alla. Teel koju, sõime kommikarbi praktiliselt tühjaks.

Reede
Õhtul läksime nokia kontsertimajja evitat vaatama. Ütlen kohe ära, et etendus oli ... ebameeldiv, igav. Asi pole selles, et olen 16. aastane puberteet, kes ei salli mõttetuid muusikale, vaid ootused olid suuremad ning midagi tabavat või uudset etendusest ei leidnud. Kõik oli tehtud masendavaks. Muidugi Maarja Liisi hääl on ületamatu. See on ainuke asi, millega üldse rahule jääda. Kontsertimaja iseenesest oli ... niice. Peale etendust sain kokku Annuga, kes tähistasid Keku, Marie, Mariliisi ning Sofiga Liina sünnipäeva. Käisime ära hookah house'is, kus midagi põnevat ei leidnud. Peagi jätsin tüdrukud maha ning sain kokku üle kolme päeva Priiduga. Edasi suundusime kadriorgu. Jõime baileyst ning tõmbasime magama ära.

Laupäev

Hommik oli nagu hommik ikka. Kella kahe ajal helistas isa, kes mind tööle kutsus. Kohale jõudes, saatsid nad mind koju tagasi, sest märkasid väsinud nägu. Ei tea. Ise ma seda ei märganud. Koju jõudes, jooksin Annuga babykasse sööma. Vastu tahtmist õgisime pitsat ning rääkisime juttu. Peale babykat jooksime Ottomari sünnipäevale, kelle kodu asub pärap*rses. Nii, jälgige nüüd -

* sõit neljaga haaberstisse

* sõit troll number kuuega virru

* sõit tramm number kahega tondile

* sõit buss number ... 18.? nõmme turule... aga oih! Sõitsime hoopis laagrisse, hortese juurde.

* kõndisime üle tee ning ootasime bussi, millega saaks tagasi pärnu mnt. peatusesse.

* läksime bussi peale, saime bussiga soovitud peatusesse.

* kõndisime üle tee, et oodata buss number kümmet, millega saab ottomari maja juurde.

* kogemata olime sattunud valele poole teed, seega juhtusime uuesti laagrisse, hortese juurde.

* karjusime niisama ning vaatasime buss number kümne saabusmisaega. Tuli välja, et bussini on 20 minutit aega.

* mõtlesime, et kõnnime üks peatus edasi... sooja saamiseks.

* olime vaevalt kaks minutit käinud, kui märkasime nii muuseas, et see sama BUSS NUMBER KÜMME sõitis meist mööda :)

* ootasime uuesti buss number kümmet

* lõpuks tuli buss, millega pidime sireli peatuses maha tulema. Kogemata sõitsime sireli peatusest kaks peatust mööda

* nii me siis kõndisime kaks peatust tagasi sirelisse

* hakkasime ottomari maja otsima

* leidsime pärast kümmet minutit maja üles

* JÕUDSIME PÄRALE!

Naersime niisama ning rääkisime inimestega maailma asjadest. Vahepeal jooksid ringi 14-15 aastased teismelised, viinerid kaelas, viinakoksid käes ning pärisid meie käest maailma asju. Mingi kella ajal hakkasime taksot tellima. Vot see oli alles katsumus. Mina jäin vahepeal magama. Pärast poolt tundi mässamist (või noh... Annu mässas. Mina magasin), äratas Annu mind üles ning teatas, et on takso saanud. Läksime edasi Maurise ema juurde. Magama saime viie ajal. Vahepeal niisama naersime ja panime hullu.

Pühapäev

Ärkasin kell kümme üles voodis, mida ei saa tunnistada enda omaks. Natuke meenutamist...õige! Olen veerennis, herne tänaval? Teised jäid minust magama. Ise pidin tööle jooksma. Mässasin kolm tundi seal. Paar korda oli selline tunne, et kukun kokku aga ... etskae - ei kukkunudki!

Järgmine nädal saan seitsmeteistkümne aastaseks. Soovige siis mulle õnne!