Nii meeldiv on kodu kooli asemel valida ja magada võimalikult kaua. Esmaspäevaks (taaskord) ei olnud ma ennast välja puhanud ja jäin oma sule-super-teki alla edasi magama... tuimalt... hoolimata südametunnistusest. Vahepeal tegin silmad lahti ja vaatasin kella ning sundisin aju edasi unenägusid nägema... nagu reaaselt sundisin! Kui ärgata kell üheksa hommikul, siis on vaja päeva poole suurt motivatsiooni, et mitte lõunauinakut teha. Jube raske on end magama pressida, tekk üle pea, et valge ei oleks ja siis ignoreerida kõigest väest tublide teiste sõnumeid-helistamisi. Mis ma siis tegin? Läbi suure pettumuse ja soovi kaua magada ärkasin ikka kell kümme.

Möödunud nädalast nii palju, et käisin kaks korda Vapianos (super jama!) ja ühe korra kinos Eesti filmi vaatamas. Ehk on nii mõnedki kuulnud 'Idioodist'. Jaa... eestlaste kohta vägagi proffessionaalselt kokku pandud. Näitlejate töö on superimast-superem, kostüümid hiilgavad ja lavastus-kujundus very nice aga lugu ise on endiselt liiga ... oeh minu jaoks. Mul puudub deep mõtteviisi. Ehk kunagi leian endas selle tahtmise, et idioot ise läbi lugeda - 700 lehekülge... või mis ta nüüd oligi? Tegelikult peaks lugema, ausalt ka!


Hambaarst on vahva. Juuksur tore. Annika juures käik äärmiselt positiivne ja meeldiv ning treenerid trennis väga inspireerivad/motiveerivad. Annu endiselt nunnu ja koolis olemine endiselt pöörane. Inimesed minu ümber on meeletult head-ilusad-südamlikud. Vahel tekib tunne nagu oleks headus päästnud maailma (haaahaaa)!


Minu mõte end Eesti moega kurssi viia nurjus taaskord. Möödunud korral unustasin, UNUSTASIN, KUMU's toimunud laada ja see nädalavahetus FIBIT'i. Nii kurb! Nuux...


A! Ja eile tuli minu juurde kallis õpetaja ning mainis, et mind valiti tollesse saatesarja. Ei tea mina sellest seriaalist midagi. Kanal 2 hakkab väntama seda... vist! Aga noh... eks näis. Seal osalemine nõuab suurt-suurt tööd ja kole oleks minust kohale ilmuda ning poole pealt suurest pingest ära joosta. Seega tuleb asjad korralikult läbi mõelda!


Eesti keele õpetajale pidin valmistama täna suure pettumuse, et ei saa laupäevasel väitlemisvõistlusel osaleda. Hiljem oli nii paha tunne aga kuuldavasti tuleb ohvreid tuua... kuid mille nimel? Vahel tundub, et minu ette visatakse palju võimalusi end milleski tõestada aga ma lihtsalt ei ... minus tekib keeruline blokk nagu poleks tahtmist midagi tähtsat korda saata. Jah... sellel teemal pean endaga läbi arutama ühe serious conversation'i. Just-just! (Ajan iseennast ka praegu naerma!)


Paar päeva tagasi avastasin, et minu pangakaart on kadunud asjade nimekirjas. Võimalik, et härra Taksojuht omab seda nüüd... eriti kuul on see, et karjusin Priidule taksost õue pinkoodi ca 3 korda. Aga ei... raha on olemas ja uus kaart juba tellitud!


http://www.formspring.me/nunanna
http://sayat.me/joannaveeremaa
Juhuks, kui keegi tahab midagi toredat küsida... halbu asju võib ka öelda. Ja anonüümsust ma hukka ei mõista. 


Nüüd tuleb asuda võitlusesse sügismasendusega. Haarakem mõõgad ja mingem tulle!


Mis veel? 


MIDAGI! HÄHÄHÄÄ!
(Naasen oma idiootse tuju juurest õppimislainele!)

Udukogu udus udud ududega.

 Liblikad on nüüd uued õunad.

 Ise ka ei usu, et selline pilt olemas on.

Kusjuures tempel käel... oli mingusugune super-tempel. Mul püsis see kätel kaks-kolm päeva - ja ärge üritagegi mõelda, et ma käsi ei pese. Pesin küll! See oli lihtsalt super-tempel!

Käisime Priiduga kapis pildistamas. Nagu tema silmadest näha, siis olukord oli kontrolli all!