Pisike reede...

 Reedel läksin kooli asemel Tiskresse sugulastele külla, ja sugulaste all mõtlen ma õde Sandrat ja täditütart Elisabethi! Neljapäeval oli Eestimaal au tähistada Elisabethi veerand-saja aastapäeva ehk 25. juubel ja meie otsustasime selle puhul reedel ühe peo teha. Sandra pool valmistasime südamega kaarti ning mina pildistasin ilusaid asju, s.h jalanõusid.

Ütlen kohe, et mõned järgnevad pildid ei karju just eeskujulikkusest aga need on lihtsalt nii kuradima naljakad ja meie õhtu lihtsalt oli ebanormaalselt vägev!

 Ilus sünnipäevaline!

 Fotodel on kõik Sandra meisterdatud asjad - kook, pilt, kaart, Elisabethi meik... isegi lilled ja kaelakee on meilt! Vot, kui tubli õde mul on!

Kaunis Brita

 Ja nüüd sai pidulik osa läbi, inimestel polnud enam jaksu mõelda poseerimisest ning juttu hakkas jooksma meeletutes kogustes, millele järgnes lõputu naer.

 Selle oma viinaga on oma jutt. Tegelikult ei sisaldanud õhtu viina joomist (ja üldiselt üritame vältida taolist labasust, mhmh!) Jutt järgmine - enne Tiskresse minekut andis ema minu kätte viisteist eurot ja pudel Krossi poest ostetud OMA viina, et ma need Sandrale toimetaksin. See oli naljakas... Ja kummaline. Kui pidu juba täies hoos oli, otsustasime Barbiga, et teeks õige slämme. Nii leidiski aset oma viina kasutus.

Ja ega need slämmid head ei olnud. Küll aga igakord otsustasime ühe ringi veel teha... Ise entusiasmist tulvil...

 Siin oleme veel õnnelikud.

 ... proovime...

 ... tulemus....meeletud koledad näod...

 AGA MINA EI ANDNUD ALLA!

Peale seda kõike, tuli meile järgi diskobuss, millega suundusime Vabanki, kus oli kinni pandud laud. Oi, kui tore see oli! Baarikrediit lihtsalt ei saanud täis ja lauas ootas meid ju veel alkoholi! Jube! Tantsisime diivanite peal ja laristasime palju kokteile sellega, kui keegi need järjekordselt maha pillas. Kella nelja ajal läksime sööma... ja siis juba koju... küll mitte enda koju... Tiskresse. Sandra läks Koitu. Vahetasime üheks ööks kodud. 

Tahan selle postituse lõpetada natukene ilusamini, sest püüan mitte jätta muljet millestki koledast (pean silmas oma viina... ja viina...). Pidu oli ilus. Inimesed olid ilusad. Elisabeth oli valmistanud ette pika slideshow, mis sisaldas pilte meist, lapsepõlves, ja muid absurdseid fotosid, mille üle oli hea naerda. Meil oli tore... ja selliseid üritusi on vahel hea korraldada, sest huumori ja pidutsemise kõrval, tuletavad need meelde tähtsate inimeste kohalolu ning väärtust.