Õues on külmaks läinud. 


... ja mina lihtsalt suren ootusest millegi võimsa järele! Täiesti lõpp, kui palju oleksin nõus andma ühe elamuse eest. Reisile tahan ju! Ja kool kammib iga minutiga aina rohkem ja rohkem.
Aga thank god on nüüd see nädal vot nii kinni, kui kinni üldse olla saab. Naudin igat sekundit sellest, et mul pole aega istuda voodi peal ja vaadata lakke. Oeh, kui hea!
Ma nüüd lähen ja otsin voodi alt kindad ning mütsid üles. 

MMMMMMMMM!!!
(selle nimel tehaksegi trenni!)